"Esimest korda käisin 9-aastaselt puukoolis kuuseistikute peenraid rohimas. Selle eest saadud rahasummat küll ei mäleta. Edaspidi sai suviti kolhoosipõllul kõplamas käidud ja aiandis marju korjamas. Kõige tasuvam töö oli kivide korjamine - päev otsa kõnnid mööda põldu traktori taga ja korjad kive. Mingit normi polnud, võtsid nii palju ja nii suuri kui jaksasid. Õhtul maksti kontori juures 10 rbl peo peale (väga hea teenistus, kui arvestada, et tavaline kuupalk oli sel ajal 100-120 rubla). Kahjuks oli seda tööd ainult kevadel, kui kool veel käis, vahel harva jätkus ka juunisse. Kõplamise ja marjade korjamise eest maksti vao ja marjakilo pealt ja sellist päevateenistust oli raske kokku saada."

"7-aastasena kõplasin peedivagusid Hellenurme kolhoosis EÕM-is. Palk 87 rubla oli kui taevamanna. Panin kohe Palupera poodi, kust ostsin kõike, mis hing ihkas, 60 rubla andsin emale. Nii igal jumala aastal. Vanemaks saades suviti ladusin ja soolatasin heinapalle, katsin siloauke, sügiseti noppisin kartuleid."

"13-aastaselt töötasin (kooli suvevaheaegadel) Pirita-Kose AGROs lillekasvatuses. Töö oli puukastide remont ja lillepottide ladustamine. Mingi värk oli, et lastetööd seal ei pakutud ja ametlikult vormistades pidi kontor mu aasta vanemaks susserdama. Seega ametlik tööstaaž algas 14-aastaselt. Tööaeg tohtis olla küll 6 tundi, aga 70 rutsi kuus tegi mind õnnelikuks. Ega siis poest ju midagi "tarka" osta ka ei olnud.
Suvepalga eest ostsin mopeedi ja sellega panin nii jõhkra käblaka, et lahtiste luumurdude tulemusel olin terve aasta invaliidsusgrupil. Aasta erinevate kipsidega kodus olles ei jooksnud mööda külgi maha, sugulane töötas Punases RET-is ja tõi elektroonikajubinaid."

"Minu esimene teenimine oli juba krooni ajal, alates 13-aastasest niitsin naabritel suvilas muru, niiduk oli "kondiaurul töötav" eest teradega mingi veneaegne kõkats, kuid päevas tuli vahest oma 150,- ära, olenevalt platsist. Võtsin 50-100.- platsi kohta."

"Väiksemad rahateenimised põlde rohides olid varasemad, sealt saadavaid summasi ei mäletagi, kuid päevad olid tegusad."

"Esimese palga teenisin 1959. aastal kolhoosis heinateol hoburehaga heina vaaludesse ajades."

"Pärast 5.klassi lõppu käisin koos vanema vennaga 20 päeva kõplamas ning sügisel ostsime kahepeale selle raha eest lintmaki."

"Kolhoosis käisin iga õhtul karjas. Tööaeg oli 18.00-21.00 ja iga päeva taks oli umbes 5 rubla. Nii kõik kolm suvekuud. Teenisin iga suvega ikka oma 400 rubla, väga suur raha ole see aeg."

"Pärast 8. klassi lõppu ajasime klassivendadega heinapakke küüni ca 2 nädalat. Esimene palk mida oli ca 320 krooni, kulus teksapükstele."

"12-18 aastaseni olin igal suvel õpilasmalevas. Algul linnasisene ning hiljem linnaväline. Parim aeg elus, palk polnud suurem asi, aga aeg oli kvaliteetne."

"Olin 12, kui käisime teiste lastega kolhoosis kaalikapõllul kuu aega kõplamas. Sain esimese palga, emaga koos läksime poodi ja nii saingi oma esimese käekella. Teistel aastatel aga juba karjas ka heinu kärbikutele panemas ja kiipaid suurde sarasse ladustamas. Mitte rohkem kui kuu aega suveti , niisama puhkuseks oli aega maad ja ilmad. Lapsed ise tahtsid tööd teha ja see ei murdnud konti, maalapsed olid vastupidavad ja tugeva tervisega."

"Esimese teenistuse sain 8-aastaselt vanaemaga metsas mustikaid korjates - tema viis minu korjatud marjad turule ja saadud 2,5 rubla eest osteti minule koolisussid. 12-13-aastastena käisime sõpradega turuvarblasteks. Sõstarde korjamine eriti ei edenenud ja täiskasvanutega võrreldes suutsime ikka väga vähe teenida. Enamiku palavast päevast veetsime lähedalasuvas ojas. 14-aastasena läksin tööbüroosse ja juhuse tahtel sain endale kõigiks järgmisteks suvedeks kuni keskkooli lõpuni töö, mille puhul tavareegliks oli kuus kuud õpilaseaega. Mind võeti kohe tööle I kategooria koloreerijana ja kuu viimastel päevadel värvisin plaani täitmiseks (tükitöö) täheklotse hommikul kella kuuest õhtul kella 11-ni. Keegi ei tulnud mind pärast nelja töötundi koju saatma, kuigi ka siis olid alaealiste tööle omad reeglid. Omateenitud palga eest sain endale selliseid rõivaid, mida vanemad muidu poleks mulle lubanud - ostsin kangad ja õmblesin ise endale kleidid ja kostüümid, milliseid teistel polnud. Küll ma olin uhke! Aga peamine oli see, et tekkis arusaamine vaevast, mida raha teenimiseks tuleb näha. Ning tööharjumus."