Rafah’ rünnaku ohvrite arv oli ühe päeva kohta suurim pärast 2002. aasta maid, mil Iisraeli väed surmasid lähedalasuvas Khan Younise pagulaslaagris 23 palestiinlast.

Rafah’ haigla surnukuur sai surnukehi täis ja viis laipa tuli paigutada läheduses asuva turu külmkambrisse.

Tankide toel alanud jalaväe sissetung laagrisse oli üks ulatuslikumaid operatsioone palestiina sisside tabamiseks ning pälvis rahvusvahelist hukkamõistu, kuna Iisraeli armee juhataja lubas hävitada sadu palestiinlaste maju.

Iisraeli julgeolekuallikad aga kinnitasid, et majade süstemaatilist lõhkumist ei kavandata.

Armee sõnul püüti operatsiooniga takistada relvade smugeldamist tunnelite kaudu Egiptusest Gazasse.

Iisraeli väed sisenesid Tel Al-Sultani piirkonda Rafah’ laagris ning alustasid majade süstemaatilist läbiotsimist.

Enne haarangu algust hukkus Iisraeli armeekopteri rünnakus seitse palestiinlast, neist vähemalt kolm olid sissid. Ülejäänud nelja isikud ei ole veel kindlaks tehtud.

Palestiina allikate sõnul olid neli meest palvetajate hulgas, kes kogunesid kohalikku mošeesse koidueelsele palvusele.

Ülejäänud palestiinlased, kelle hulgas oli vähemalt üks siss, tapeti tänavalahingutes. Kohalike elanike teatel said surma ka teismeeas õde ja vend, kes katusel tuvisid toitsid ja pesu kuivama riputasid.

Operatsiooni “Vikerkaar” käigus, nagu Iisraeli armee Rafah’ haarangut nimetas, said õhurünnakutes ja tänavalahingutes kümned inimesed vigastada.

Operatsiooni käigus lammutati kolm maja.

Kohalikud elanikud laadisid Iisraeli sõdurite saabudes oma vara autodele, kartes, et nende majad võidakse lammutada.

Palestiina võitlejad tulistasid sõdureid rakettidega ja lasid õhku vägede teele paigutatud pomme.

Iisraeli aktsioon pälvis ÜRO ja Euroopa Liidu hukkamõistu.

Palestiina peaminister Ahmed Korei kutsus esmaspäeval Berliinis toimunud kohtumisel USA presidendi julgeolekunõuniku Condoleezza Rice’iga Washingtoni Iisraeli tegevusse sekkuma, kuid kuulis vastuseks vaid, et Ühendriigid tunnevad muret olukorra üle regioonis.