Akerman tagandati ametist justiitsministri käskkirjaga 2013. aasta veebruaris. Korralise järelevalve käigus tuvastati tema büroos mitu olulist puudust ja eksimust, misjärel algatatud distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et notar oli oma ametitegevuses eksinud korduvalt tasu võtmisel ja ametitegevuse registreerimisel.

Akerman kaebas ametist tagandamise kohtusse. Kõik kohtuastmed leidsid, et notari süü on tõendatud ja tema ametist tagandamine on proportsionaalne karistus.

Kuna riik on notaritele delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande, suhtub justiitsministeerium väga tõsiselt järelevalvesse notarite üle. "Notar peab olema aus ja kõlbeline. Kui selgub, et notar ei ole oma ametitegevuses käitunud korrektselt, kaalub justiitsministeerium igakordselt distsiplinaarmenetluse algatamise vajalikkust", lisas vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.

Siiski tuleb notarite rikkumisi harva ette. Viimase viie aasta jooksul on justiitsministeerium algatanud kolm distsiplinaarmenetlust.

2013. aastal kirjutas Delfi, et justiitsministeeriumi distsiplinaarkomisjon tegi justiitsminister Hanno Pevkurile ettepaneku tagandada Tallinna notar Kristel Akerman korduvate ja süstemaatiliste rikkumiste eest ametist.

Komisjon selgitas, et Kristel Akerman on notarina süstemaatiliselt jätnud registreerimata oma ametitoimingud, võtnud ärakirjade eest korduvalt ja süstemaatiliselt alusetult tasu ning võtnud nelja isiku allkirja kinnitamise eest kehtestatud tasumääradele mittevastavat tasu. Justiitsministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et Kristel Akermani rikkumiste täpsete asjaolude kohta ei ole võimalik infot anda kuni distsiplinaarmenetluses tehtava otsuse jõustumisteni.