Grupp teismelisi kiusasid Lindat. Teda jälitati isegi, kui ta koju läks. Kui Linda koolist koju kõndis, siis sõitis tüdruku ema autoga aeglaselt tal järel. Kus on vanemate vastutus nende lastest kiusajate eest, keda nad isegi tagant julgustavad niiviisi käituma? Kus on meie laste turvalisus? Kesvastutab? Lapsevanem vastutab oma kiusajast lapse eest. Kool peaks vastutama selle eest, et kõigil oleks seal turvaline olla.

Kool saab nii mõndagi teha, aga suurem osa on jääb ikkagi lapsevanematele. Aga kui vanemat ei huvita või kui ta just julgustab teiste kiusamist? USAs on linn Wisconis, mis võttis vastu otsuse trahvida vanemaid, kelle laps on kiusaja kui nood midagi ei muuda. Vanemad on vastutavad oma laste käitumise eest.

Järgmine olukord Linda kiusamisest. Üks põhipiigadest ütles Lindale, et astub talle jalaga näkku ja kuseb peale. Kuus tüdrukut hoidsid teda maas kinni, aga õpetaja sattus peale ja tõmbas selle õnnetu tüdruku sealt minema.

Veel üks olukord. Lindat saatis kooli ta vanem sõbranna. Värava taga nagu alati ootas kamp kiusajaid ja Linda ütles, et kui ta sealt sisse astub, tõmmatakse ta kohe maha. Sõbranna sõnas, et ära muretse, kui tõmmatakse, tulen kohe sinna.

Kohe kui Linda väravast sisse astus, tõmmati ta maha. Inimene, kes oli värava eest vastutav, sulges lihtsalt värava ja jalutas minema ning jättis ta sinna. Vanem sõbranna ronis siis lihtsalt üle värvava ja andis laksu igale ühele üks haaval ja tõmbas nad Linda juurest ära.

Hiljem läks asi paraku hullemaks. Koolis käisid rääkimas ta vanemad. Ka kõrgel positsioonil vanaema käis kooliga rääkimas, et nende õpetajatele on vaja koolitust, kuidas sellistes olukordades käituda. Koolipea võttis seda isikliku solvanguna, justkui teeks ta oma tööd kehvasti.

Inglise keele eksamil palus Linda, et ta pandaks istuma eraldi kiusajatest. Ta pandi eraldi klassiruumi ja ta pandi istuma täpselt nende keskele. Kõigist neljast küljes. Ta küll võttis uuesti sõna, kuid selle peale öeldi, et ta eksam tuleb sooritada. Terve selle eksami aja teda tülitati, lükati tooli jne.

Koolikiusamine rikub lapsepõlve, kahjustab haridusteed ning enesehinnangut. Sellega kaasnevad probleemid tulevad kaasa ka täiskasvanu ikka. Lapse psühholoogia on tundlik. Ka täiskasvanu põlves tunneb ta end ebakindlalt ja on ärevil, et keegi kritiseerib teda või tahab talle halba teha.

Miks ei kaitse me oma lapsi? Miks ei õpeta me neile lugupidamist ja viisakust? Tervislikke väärtushinnanguid. Kõik algab kodust ja kui vanem ei suuda oma last õpetada, tuleb ta selle eest ka vastutusele võtta. Kasvõi Rahatrahviga. Alla 18-aastaste eest vastutavad vanemad.

Koolidesse kaamerad, et kiusamist vaos hoida ja asitõendeid näidata. Siis poleks mingisugust küsimust. Ignoreerimine õpetajate poolt või mitte teadmine, kuidas käituda on lubamatu. Õpetajaid tuleb koolitada, kuidas koolikiusamise eest õpilasi kaitsta.

Lapsel ei ole elukogemusi ja teadmisi, kuidas nende olukordadega alati toime tulla ning ta vajab tuge. Koolikiusajate mentaliteet on aga suure tõenäosusega väga väärastunud justkui psühhopaadil, kellel on tugev kontrolli ja võimu vajadus ning paraku on see kodu vili.

Kodu vastutab oma kasvandiku käitumise eest ning käsi südamele kõigile vanematele, kes ei taha, et nende lastest kasvaks kriminaalid. See on ühiskondlik vastutus, et meie koolides oleks kõigil turvaline.