Rääkides relvastuse riiklikust programmist aastateks 2011-2020 ütles Putin, et tänapäevaste relvade osakaal õhu- ja kosmosevägedes ulatub selle aasta lõpuks 68 protsendini. Sõjalaevastik täienes 2016. aastal 24 uue laevaga. Strateegilised raketiväed lähevad üle kompleksidele RS-24 Jars, mis baseeruvad mobiilsetel stardiseadeldistel ja šahtides.

Õhu- ja kosmosevägede jaoks oli programmis planeeritud üle 600 lennuki ja 1000 helikopteri ostmine, sõjalaevastiku jaoks umbes saja laeva, sealhulgas 20 allveelaeva, 35 korveti, 15 fregati ja kaheksa Borei-klassi tuumaallveelaeva ostmine ning strateegilistele raketivägedele tarnitakse Jarse, merel baseeruvaid vedelkütusega rakette Sineva ja Lainer ning tahkekütusega rakette Bulava. Välja töötatud on ka uued kompleksid: RS-26 Rubež, RS-28 Sarmat (vahetavad välja olemasolevad mandritevahelised ballistilised raketid RS-20 ja RS-18) ning raudtee raketikompleks Barguzin.

Kaks Vene lennundustööstuse tippjuhti ütlesid relvastuse riiklikust programmist kuni 2025. aastani rääkides, et tõenäoliselt jätkub mitmeotstarbeliste hävitajate Su-30SM ja Su-35 ning rindepommitajate Su-34 hange.

Kommersandi andmetel näeb uus programm ette väikese partii perspektiivse rindelennuväekompleksi T-50 ja hävitajate MiG-35 ostu. Samuti tuleb läbi viia teaduslik uurimistöö perspektiivse kauglennuväekompleksi jaoks. Töötatakse strateegilise pommitaja Tu-160M2 kallal. Esimene seda tüüpi lennuk peaks õhku tõusma 2019. aastal ja seeriatootmine algama Kaasani lennukitehases 2021. aastal.

Kommersandi andmetel hoitakse relvastuse riiklikus programmis aastateks 2018-2025 kokku mereväe ümberrelvastamise pealt. Loobutakse uuest tuumajõul liikuvast lennukikandjast ja hävitajast.

Ostetakse diiselelektrilisi allveelaevu, uue põlvkonna Haski-tüüpi tuumaallveelaevu koos uue vedelkütusega mandritevahelise ballistilise raketiga ning abilaevu, traalereid, korvette, fregatte, sidelaevu, katselaevu ja teaduslikke uurimislaevu.