Delfi küsis, kas Mogherini nõustub, et euroliidu senised sanktsioonid Venemaa suhtes pole vilja kandnud, arvestades, et sõda Ukrainas jätkub. Mogherini vastas, et kuna EL otsustas üksmeelselt sanktsioonid kehtestada ja jätkab nende jõushoidmist, ei arva Venemaa, et sanktsioonid oleksid läbi kukkunud.

„Sanktsioonidel on olnud Vene majandusele mõju – kuigi ma lisan, et Vene majandusel on ka teistest põhjustest lähtuvaid probleeme,“ ütles Mogherini. „Sanktsioonid ei ole poliitiline eesmärk omaette, vaid üks instrumente eesmärgi saavutamiseks, milleks on konflikti lõpetamine Ida-Ukrainas ja Minski lepingute täitmine.“

Ta lisas, et samuti toetab EL Ukrainat humanitaarabi andmise kaudu ja teiste oluliste probleemide lahendamisel, näiteks demineerimisel. „Veel üks väga oluline aspekt on toetada Ukraina reforme ja aidata neil täita enda poolt Minski kokkulepetest,“ lisas Mogherini.

Federica Mogherini ja Sven Mikseri ühine pressikonverents

Samuti märkis Mogherini, et euroliidu ja Venemaa suhetes on rohkem aspekte kui erimeelsused Ida-Ukraina konflikti osas. Ta tõi näiteks koostöö terrorismivastases võitluses, rändepoliitikas, hariduses ja Arktika küsimustes. „Need on alad, kus Venemaa ja mõningad meie liikmesriigid teevad endiselt viljakat koostööd,“ ütles Mogherini.

Mikser lisas, et ka tema ei nõustu tõlgendusega, nagu oleksid sanktsioonid läbi kukkunud. „Väidaksin, et need on olnud tähelepanuväärselt edukad,“ ütles Mikser. Ta lisas, et EL-i riikide üksmeelne ja jõuline käitumine tuli Vene presidendile Vladimir Putinile üllatusena ja et Putini režiimi esialgsed eesmärgid ei piirdunud Krimmi ja hõivatud Ida-Ukraina aladega. Mikser rõhutas, et kuni Minski vaherahulepinguid ei täideta, peab EL sanktsioonidele kindlaks jääma.