Parklates on see jama, et kui sisse manööverdad, siis auto laius küljepeeglitega mahub nn boksi, aga autost välja ei saa. Kui võimalik, pargin kasvõi keskuse uksest 100 m kaugusele, aga peaasi, et auto ära panna saan. Osad parkimiskohad on tõesti sedasi kahelt poolt täis pargitud, et ei ole kindel, kas sissegi mahud. Sellistest ebamäärastest kohtadest hoian võimalusel eemale ja pargin eemale, kus näen, et parkimisboks on tõesti vaba või on kõrvalboks tühi. Siis kindel, et saab ära parkida nii, et pääseb autost välja.

Väljamanööverdamine on hoopis teine teema. Minimaalselt 2/3 autost tuleb enne sirgelt välja ajada, kui üldse rooli keerata. Kui kõrvalauto ei ole 90 kraadi otse, vaid on viltu mõned kraadid, siis tuleb tagurdada või sõita välja nii, et sa ei lõikaks ei nina ega tagaosaga seda viltu pargitud autot. Kunagi ei tohi otse boksist välja sõites enne sõidu algust rattaid välja keerata. Selleks, et ei juhtuks apsakaid, tuleb tagurdades kasutada peegleid.

Tagurpidi boksist välja sõites peab sinu suhtes paremal või vasakul oleva auto esitiib või tagatiib välja paistma. Kui need punktid sinu peeglitest välja ei paista või jäävad veel rohkem varju, siis on manöövriga viltu läinud ja sa tagurdad siis kas ühele või teisele autole otsa. Välja sõites edaspidi täpselt sama - välja sõites pead veenduma, et kõrvaseisva auto nurk diagonaalist ehk paremast küljepeeglist nähtavale ja n.ö kaugeneb optiliselt sinu auto peeglites.

Mis puudutab mahajoonitud parkimisjooni, siis parkimiskohad on justkui alakaalus piitspeenikestele autojuhtidele. Inimesed võiksid rohkem selliste kõksude korral esitada parkla omanikule fikseeritud ja dokumenteeritud kahjunõudeid, küll siis mainelanguse või klientide kaotamise hirmus parkimiskohad ümber joonitakse. Mina oleks üldse teinud parkimisvaheks 3m, sest on džiipe ja linnamaastureid, pluss kaubikuid, mis kõrvale parkides on ebamugavad, ennekõike suurema B-kategooria auto juhi jaoks, mille ukse avamise raadius on ukse laiuse tõttu laiem.