Macron lubas võidukõnes, et Prantsusmaa võtab ette uue peatüki. Ta loodab riigi taas ühendada. Valimisi peeti Euroopas äärmiselt olulisteks, sest Le Peni võit võinuks muuhulgas kaasa tuua Prantsusmaa lahkumise Euroopa Liidust.

Valimiste lõplike tulemuste järgi oli Macroni võiduprotsent üle 66,1 protsenti. Le Peni poolt oli 33,9 protsenti valijatest. Suur töö aga ootab alles ees, sest Macron vajab nüüd peagi nimetatavale valitsusele parlamendi mandaati ehk enamust.

Macroni inauguratsioon toimub selle nädala lõpus, ilmselt 14. mail Élysée palees. Presidendina peab Macron kiiresti nimetama peaministri ja moodustama valitsuse.

Kaks päeva enne valimisi ütles Macron raadios, et tal on peaministrikandidaat olemas. See on Macroni sõnul "keegi, kes on poliitikas kogenud ja oskab parlamendienamust juhtida".

Macron on lubanud värskeid nägusid väljastpoolt poliitikat, välja kujunenud poliitilise süsteemi ümberkorraldamist ning uut moraali poliitilises elus.

Macroni erakond En Marche! on nagu idufirma, kus keskmine iga on 30 kandis. Vaja läheb aga ka kogemust.

Reedel avaldatud arvamusküsitluse järgi oleks kõige populaarsem valik peaministriks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktor ja endine majandusminister Christine Lagarde. Räägitakse veel senisest kaitseministrist Yves Le Drianist, tsentristist François Bayroust ja Euroopa Parlamendi liikmest Sylvie Goulard'ist.

Juba esimese ametis oleku kuu jooksul seisab uus president silmitsi uute valimistega. Valitakse Prantsusmaa parlamendi 577 liiget. Absoluutse enamuse saamist loetaks Macroni En Marche!-i jaoks imeks. Ilmselt tuleb moodustada koalitsioon ja valitsemine võib Macroni jaoks väga keeruliseks kujuneda.