Šoigu sõnul on NATO lennuväe „politseimissiooni“ Baltimaade õhuruumi patrullimine muutunud tegelikkuses Kaliningradi oblastit ja Läänemere idaosa hõlmava niinimetatud ligipääsu piiramise tsooni koostisosaks, vahendab Rossiiskaja Gazeta.

„Peame NATO sellist tegevust jõudude tasakaalu rikkumiseks regioonis ning Venemaa julgeolekule ohtu tekitavaks,“ ütles Šoigu.

Šoigu väljendas seoses sellega kahetsust, et NATO eiras Soome presidendi Sauli Niinistö algatust sõjalennukite lendamise kohta Läänemere kohal sisselülitatud transpondritega, mis pälvis ka Venemaa presidendi toetuse.

Montenegro NATO-sse astumine on Šoigu sõnul mõeldud NATO kontrolli tugevdamiseks Balkani üle.

„NATO ei ole filatelistide ühing, vaid sõjalis-poliitiline blokk, mis on võtnud kursi jõu projitseerimisele Venemaa piiride läheduses, üha uute ja uute riikide oma mõjuorbiidile tõmbamisele,“ ütles Šoigu.

Montenegro sõjaline potentsiaal on Šoigu sõnul nullilähedane, kuid riigi geograafiline asend võimaldab tugevdada kontrolli Balkani üle.

Samasugune NATO sõjalise infrastruktuuri edasiliikumine toimub ka Arktikas, teatas Šoigu. Põhja-Norrasse, Vene piiri vahetusse lähedusse on rajatud moodne polügoon, kuhu on paigutatud, tõsi küll, rotatsiooni korras, NATO väed.

Maailma julgeolekule avaldab Šoigu sõnul mõju ka õhutõrjepotentsiaali tugevdamine Euroopas.

„Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Hispaania ja Norra on juba praktiliselt kaasatud Ühendriikide raketikaitse maismaa- ja merekomponentide positsioonidele paigutamise töösse,“ lausus Šoigu.

„Tahaksin rõhutada, et Venemaa tegevus kaitsevõime tugevdamisel on tasakaalustatud reaktsioon Põhja-Atlandi alliansi laienemisele, Venemaaga piirnevate riikide sõjaliste infrastruktuuride hõlvamisele, oma sõjaliste kontingentide sinna paigutamisele,“ teatas Šoigu.