Kolmapäeval avaldatud artiklis „Eesti vihkamise lehtris“ kirjutab Regnumi toimetaja Igor Pavlovski Eesti-Vene suhete halvenemise põhjustest.

„“Võitlusega nõukogude pärandiga“ alanud Tallinna poliitika on üha enam kaldunud russofoobiasse ja enese positsioneerimisse „Venemaa agressiivsete kavatsuste“ eelpostina. Teise maailmasõja ajal Hitleriga koostööd teinud profašistlike jõudude ülistamine ja elanikkonna venekeelse osa õiguste kitsendamine kutsuvad esile etteheiteid nii Venemaal kui ka Euroopa Liidu tervelt mõtlevas osas,“ kirjutab Pavlovski.

„Eesti demonstreerib nii oma näitega kõiki „vihkamisega kauplemisele“ suunatud kitsalt spetsialiseerunud arengu puudusi. Olles muutunud Vene-Ameerika vastasseisu pantvangiks on Tallinn enese jaoks sulgenud võimalused normaalsete suhete arendamiseks naabritega, sealhulgas isegi lääneriikidega,“ kuulutab Pavlovski.

Sputnikus on värskelt sõna saanud Öise Vahtkonna tegelased ja pronksiöö aktiivsed osavõtjad Dmitri Linter ja Maksim Reva.

Artiklis „Vene rahvas ei tagane pronkssõdurist kunagi“ teatab Linter, et sõdur-vabastaja monumendi demonteerimise otsus oli Eesti valitsuse kuritegu oma rahva vastu.

Intervjuu Revaga on aga pealkirjastatud „Tõnismägi – Tallinna veritsev haav“. Reva sõnul kaotasid pronksiöö tagajärjel Eesti ühiskond ja kõik Eestis elavad inimesed. Reva sõnul pole pronkssõduri asemele rajatud park elama hakanud ning on jäänudki veritsevaks haavaks.

Teisipäeval teatas Sputnik, et Eestisse ei lastud organisatsiooni Dobrosvet juhatuse liiget Elina Jessakovat koos mehega, kellel olid kaasas võidupäevale pühendatud šokolaad ja Georgi lindid.

Teisipäeval avaldas oma arvamusloo Sputnikus ka Vladimir Barsegjan, kelle kirjutis kannab pealkirja „“Pronksiöö“ – minu südame vaibumatu valu“.