Möödunud reede öösel kihutas Tallinnas Lasnamäel ja Pirital lubadeta mootorrattur Andre, tagaistmel istus üks neiu. Noorsand eiras peatumismärguandeid ning kihutas edasi, muu hulgas põigates vahepeal ka teeperve. Viimaks sõitis politseiauto tsiklile tagant sisse - esmaabi vajasid nii Andre kui kaasreisija.

Järgnenud diskussioonis on kerkinud küsimus, kas ja mis karistus võib oodata liiklusreegleid eiranud ja politsei eest pagenud Andret.

Eile selgus, et alustatud on väärteomenetlust. Üks jurist aga viitas Delfile, et Andre pani ohtu nii kaasreisija kui teised liiklejad. Meediaski on kajastatud, et mõni jalakäija võinuks ratturi teele jääda.

Karistusseadustikus seisab paragrahvi 123 taga: "Teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega."

Miks seda antud juhul ei rakendata? Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas selgitab, et kõnealuse juhtumi asjaolusid ei ole kriminaalmenetluse käigus välja selgitatud ning seetõttu ei ole prokuratuuril võimalik neile küsimustele ka vastata.

"Selle sündmusega seoses on politsei alustanud väärteomenetlust ning kui selle käigus peaks ilmnema viiteid mõnele kuriteole, alustatakse kindlasti ka kriminaalmenetlus. Selleks näebki seadus ette eraldi väärteomenetluse lõpetamise aluse - kuriteo tunnuste ilmnemine toimepandud teos," selgitab ta.

Arvestades Andre ja ta kaaslase väiteid pole seega sada protsenti välistatud seegi, et eespool mainitud paragrahv võiks laieneda ka politseiauto juhile. "Kas tõesti oli vaja ohtu seada kahe noore inimese elu sellise rammimisega tagant? Oli see ikka läbimõeldud manööver," küsis Andre laupäeval oma Facebooki lehel.