Allikad kirjeldasid kaht instituudi konfidentsiaalset dokumenti, mis andsid raamistiku ja aluspõhimõtted sellele, mis USA luureagentuuride järelduste järgi oli Venemaa intensiivne jõupingutus USA 8. novembril toimunud presidendivalimistesse sekkumiseks. USA luureametnikud said Moskvas asuva Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituudi (RISI) ettevalmistatud dokumendid oma valdusse pärast valimisi, teatab Reuters.

Instituuti juhivad Venemaa välisluureteenistuse erus olevad töötajad, kelle on ametisse nimetanud Venemaa presidendi Vladimir Putini administratsioon.

Esimene RISI dokument, millele Reuters viitab, on strateegiadokument, mis on kirjutatud eelmise aasta juunis ja mis ringles Venemaa valitsusringkondade kõrgeimal tasemel, kuid ei olnud suunatud ühelegi kindlale isikule.

Selles soovitati Kremlil alustada propagandakampaaniat sotsiaalmeedias ja Vene riigi toetatud ülemaailmsetes uudistekanalites, et õhutada USA valijaid valima presidenti, kes hakkaks Venemaasse pehmemalt suhtuma kui eelmise presidendi Barack Obama administratsioon, teatasid seitse USA ametnikku Reutersile.

RISI teine dokument, mis koostati oktoobris ja mida levitati samal viisil, hoiatas, et demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton võidab tõenäoliselt valimised. Dokumendis väideti, et seetõttu oleks Venemaal parem lõpetada Trumpi toetav propaganda ning selle asemel intensiivistada teadete edastamist valimispettuste kohta, et õõnestada USA valimissüsteemi legitiimsust ja kahjustada Clintoni mainet, teatasid seitse allikat Reutersile.

Need dokumendid olid allikate väitel kesksel kohal Obama administratsiooni järelduses, et Venemaa korraldas valeuudiste kampaania ning küberrünnakud demokraatliku partei ja Clintoni kampaania vastu.

„Putinil oli eesmärk kogu aeg mõttes ja ta käskis instituudil koostada talle teekaart,“ ütles USA endine kõrgetasemeline luureametnik Reutersile.

Nelja USA ametniku sõnul oli juunikuises strateegiadokumendis kirjeldatud lähenemine Putini administratsiooni 2016. aasta märtsis alustatud jõupingutuse laiendus. Siis andis Kreml riiklikele meediaväljaannetele, sealhulgas rahvusvahelistele platvormidele nagu RT ja Sputnik korralduse hakata tootma Trumpi presidendikampaaniast positiivseid uudiseid.

USA luureagentuuride jaanuaris avaldatud raporti järgi avaldasid RT ja Sputnik Clintoni-vastaseid lugusid ning Kremli-meelsed blogijad valmistasid ette Twitteri-kampaania, milles seati kahtluse alla oodatava Clintoni võidu ausus.

RT ja Sputnik näitasid Trumpi järjekindlalt traditsiooniliste meediaväljaannete ebaõiglase kajastuse ohvrina.

Kummaski RISI dokumendis ei mainita USA demokraatliku partei häkitud e-kirjade avaldamist USA valimistesse sekkumise eesmärgil, teatasid neli allikat, kelle sõnul oli häkkimine salajane luureoperatsioon, mida juhiti eraldi.

Reutersi allikate sõnul avalik propaganda ja varjatud häkkimine täiendasid teineteist. Nii RT kui ka Sputnik kajastasid väga aktiivselt demokraatliku partei häkitud e-kirjade avaldamist. Kirjad sisaldasid tihti piinlikke detaile.

Viis allikat nimetasid RISI-t Kremli enda välispoliitika mõttekojaks.

Dokumentide koostamise aegne RISI direktor Leonid Rešetnikov tõusis 33-aastase karjääri jooksul Venemaa välisluureteenistuses kindralleitnandi aukraadi. Kui Rešetnikov jaanuaris pensionile läks, nimetas Putin tema järglaseks aastatel 2007-2016 välisluureteenistust (SVR) juhtinud Mihhail Fradkovi.