Juhul, kui Džalilov liikus Türgist edasi Süüriasse ja seejärel tagasi Venemaale, näitab see, et Venemaa tavaliselt rangetes terroriennetamise protseduurides esines suuremat sorti lünk, märgib Reuters.
Džalilov sündis 1995. aastal Kõrgõsztanis ja kasvas üles Oši linnas. 2011. aasta paiku kolis ta Peterburi ja töötas seal lihttöölisena. 2015. aasta lõpust kuni 2017. aasta alguseni oli Džalilov tuttavate silmist kadunud. Veebruaris nähti teda uuesti Ošis ning märtsis jõudis ta tagasi Peterburi.
2014. aastal koos Džaliloviga Peterburi suširestoranis töötanud kolleegi sõnul oli kahtlusalune rahuliku iseloomuga normees, kes ei tarvitanud alkoholi ja hoidus vandumisest. Samal aastal hakkas Džalilovil tekkima huvi islami vastu, ta hakkas mošees käima ja kasvatas habeme.
2015. aasta sügisel lahkus ta kollegide sõnul Peterburist ning ütles, et läheb Türgisse. „Ta ütles, et Türgis on head töökohad ja Peterburis ei lähe tal tööga hästi,“ ütles allikas. Pärast seda spekuleerisid kolleegid ja tuttavad, et Džalilov võis minna Süüriasse, kuid kellelgi polnud selle kohta kindlat infot.
Vene korrakaitsjad on metroorünnaku korraldamises kahtlustatuna arreteerinud kaheksa inimest, neist kuus Peterburis ja kaks Moskvas. Peterburis Tovaritšeski tänaval asuvas korteris arreteeritud kuue mehe juurest leiti improviseeritud lõhkeseadeldis, mis sarnanes Džalilovi kasutatud ja lõhkemata jäänud pommile.
Reedel tunnistas üks kahtlusalustest, et tunneb Džalilovit, kuid eitas enda kuulumist ISIS-e ridadesse. Džalilovi tuttavate sõnul kasutasid linna värskelt saabunud võõrtöölised nimetatud korterit ajutise peatuspaigana ja elanikud vahetusid seal sageli.
