Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk kinnitas, et talle anti üle Suurbritannia kiri, kirjutades Twitteris: „Pärast üheksat kuud on Ühendkuningriik lubaduse täitnud.“

Kiri ise:

Kirja oluline lõik. "Käesolevaga teavitan ma Euroopa Ülemkogu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50(2) Ühendkuningriigi kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda."

See tähendab, et Suurbritannia lahkub EL-ist hiljemalt 2019. aasta 29. märtsiks enne sama aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

May kutsus britte üles jätma Brexiti-alased erimeelsused selja taha ja ühendama jõud „pöördeliseks teekonnaks“ vabadusse ilma Euroopa Liiduta.

„See on ajalooline hetk, mille juurest enam tagasi ei pöörduta – Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust – me hakkame tegema oma enda otsuseid ja oma enda seadusi, me võtame kontrolli asjade üle, mis meile kõige rohkem loevad. Ja me haarame sellest võimalusest ehitada tugevam ja ausam Suurbritannia, mida meie lapsed ja lapselapsed uhkusega koduks nimetavad,“ ütles May.

"An historic moment from which there can be no turning back" - UK PM May on having triggered Article 50https://t.co/RZQmlW5rF9 #BrexitDay pic.twitter.com/4VOh4tc4jo
— BBC Breaking News (@BBCBreaking) March 29, 2017

Eesti välisministeerium teatas samuti, et Ühendkuningriik esitas täna Euroopa Liidust lahkumise avalduse.

See on esimene kord Euroopa Liidu ajaloos, kui üks riik on otsustanud sellise sammu astuda. Eestil on kahju, kuid me austame Ühendkuningriigi kodanike otsust. Euroopa Liidu lepingu artikli 50 käivitamine lõpetab ebakindluse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kavatsuste ja ajaraami osas, kommenteeris välisministeerium.

Tänasest algab kahe aasta pikkune läbirääkimiste periood. Euroopa Liidu liidrid on kokku leppinud, et läbirääkimisi hakkab juhtima Euroopa Komisjon, kes on pealäbirääkijaks nimetanud endise Prantsusmaa ministri ja Euroopa Komisjoni voliniku Michel Barnier’.

Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on 29. aprilliks kokku kutsunud erakorralise Ülemkogu, millelt ootame lisaks poliitilistele suunistele ka otsuseid lahkumisläbirääkimiste taktika ning teemade järjestuse kohta. Kodanike õigused ja eelarveküsimused on kindlasti esimesed valdkonnad, millele keskendutakse. Eesti eesmärk on võimalikult säilitada Ühendkuningriigis elavate Eesti kodanike ja seal tegutsevate Eesti ettevõtete senised õigused.

Arvestades, et sisulised läbirääkimised algavad eeldatavasti juunis ehk vahetult enne Eesti EL Nõukogu eesistumist, on Eesti siht nende läbirääkimiste jooksul hoida Euroopa Liidu ühtsust, olla 27 liikmesriigi teenistuses ja teha tihedat koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega. Eesti soovib, et Ühendkuningriigi lahkumisjärgne suhe EL-iga oleks võimalikult lähedane ja mitmekülgne.

Eesti seisukohtade ettevalmistamiseks Brexiti läbirääkimistel moodustati valitsuse 26. jaanuari otsuse alusel välisministeeriumis ametkondadevaheline töörühm, mida juhib Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas.