Kriminaalmenetlus lõpetati, kuna kogutud tõendite põhjal ei olnud alust esitada vanemteadurile süüdistust seksuaalses ahistamises. Menetlus lõpetati prokuratuuri loal, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse kohaselt loetakse seksuaalseks ahistamiseks sellist soovimatut käitumist, mis alandab isiku väärikust või loob ähvardava, vaenuliku, alandava või solvava õhkkonna. Kriminaalõiguslikult oleks tegemist võrdõiguslikkuse rikkumisega, kui neid sätteid oleks rikutud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laasi sõnul selgus kogutud tõendeid uurides, et vanemteaduri ja doktorandi vaheline suhtlus ei olnud soovimatu. Osapoolte vahel oli pikaajaline vabatahtlik suhe, mille käigus ka doktorant ise algatas kokkusaamisi ning intiimset suhtlust juhendajaga.

Kohtueelse uurimise käigus leidis kinnituse fakt, et doktorandi teadusalane käekäik ei olnud tingitud vanemteaduri isiklikust suhtumisest doktoranti.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole jõustunud. Kannatanul on õigus vaidlustada määrus riigiprokuratuuris kümne päeva jooksul alates lõpetamise määruse koopia saamisest.

"Kaebame kindlasti edasi," kinnitas naine, olles sellele otsusele tulnud juba paar päeva tagasi, pärast prokuratuuri otsuse kätte saamist ja konsultatsiooni oma advokaadiga.

Samas selgitas naine, et ka temale esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise dokumendis ei selgitanud prokuratuur otsusele jõudmise asjaolusid rohkem lahti, kui seda tehti avalikkusele esitatud pressiteates. Seega ka tema ei tea hetkel rohkem kui avalikkus, mis põhjusel või mis tõenditele tuginedes prokuratuur otsusele jõudis.

Täna pärastlõunal läheb ta koos advokaadiga Tartusse toimikuga tutvuma.

Samal ajal on võrdõigusvolinik sama kaasuse põhjal tehtud Arvamuses nr 35 andnud õigusliku hinnangu, et seksuaalse ahistamise eest on tööandja vastutav ka siis, kui tööandjal on selle inimesega varasemalt olnud eraeluline lähisuhe.

"Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisel ei saa tekkida olukorda, kus töötaja õigus olla vaba seksuaalsest ahistamisest jääb kaitseta põhjusel, et tal on olnud tööandjaga eraeluline lähisuhe. Kui tööandja ja töötaja vahel on olnud vabal tahtel lähisuhe, ei vabasta see pooli üksteise suhtes vastutusest, mis puudutab töösuhtes aset leidvat diskrimineerimist," selgitab võrdõigusvolinik oma arvamuses. "Veelgi enam, tööandja peab arvestama, et töötajal on õigused, mida tööandja on kohustatud järgima. Hoolimata sellest, et poolte vahel on olnud eraeluline suhe, ei saa selle suhte järgne lävimine väljuda tavapärase tööalase suhtluse piiridest, kui üks pool on väljendanud oma soovi lõpetada eraeluline läbikäimine."

"Situatsioon, kus inimene kasutab ära alluvus- või sõltuvussuhet tööl, et sundida oma endist suhtepartnerit endaga suhtlema tööga või õppimisega mitte seotud küsimustes, näiteks eesmärgiga talle füüsiliselt läheneda, temaga kohtuda vms, on seksuaalne ahistamine ning keelatud. Samuti on seksuaalne ahistamine oma endisele suhtepartnerile alluvus- või sõltuvussuhte toel esitatud nõue kohtuda tööalastes küsimustes hotellis või mujal väljaspool tööruume," selgitas võrdõigusvolinik.

Loe lähemalt SIIT.

Jaga
Kommentaarid