Putin ei võta ühegi teise Saksa liidumaa peaministrit nii südamlikult vastu kui Seehoferit. Koos CSU endise esimehe Edmund Stoiberiga, kes oli ka seekord Putini ja Seehoferiga ühe laua taga, on tal Die Welti sõnul Putiniga erisuhe.

See sunnib Seehoferit ikka ja jälle selgitusi andma, kuid toob samas tugevalt esile tema välispoliitilise rolli. Seehofer rõhutas, et tema seekordne visiit oli liidukantsler Angela Merkeli ja välisminister Sigmar Gabrieliga kooskõlastatud. Nendega rääkis ta enese sõnul „vahetult enne äralendu“. Kremlis toimunud kohtumise alguses ütles Seehofer, et edastab liidukantsleri poolt „eriti südamlikud tervitused“, mida Merkel olevat talle korduvalt meelde tuletanud, et ta ei unustaks. Seega esitles Seehofer end sillaehitaja, saadiku ja Merkeli kõneisikuna, kirjutab Die Welt.

Pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil oli Seehofer väga napisõnaline. Eelmisel aastal Moskvat külastades muutus Seehoferi pressikonverents teravaks väitluseks Ida-Ukraina teemal ja seekord oli lubatud vaid kolm küsimust. Seehofer teatas, et tal oli Putiniga „selge, intensiivne ja tõsine“ vestlus ning ta kutsus „intensiivselt“ üles Minski kokkulepete täitmisele. Putin olevat Seehoferile öelnud, et peab Minski kokkulepetest kinni „ilma kuide ja agadeta“.

Seehofer sõitis Moskvasse suure majandusdelegatsiooni saatel. Ta on tuntud sanktsioonide vastane. Neljapäeval kordas Seehofer, et on seisukohal, et „sanktsioonid on riikide vahelistes suhetes miski, millest tuleb üle saada“.

Olukord Ida-Ukrainas ei anna põhjust sanktsioone lähemal ajal kaotada. Aasta tagasi tekitas Seehofer kära, kui nimetas sealset sõda „tulistamisteks“ („Schießereien“).

Veidi enne Merkeli visiiti USA-sse oli veel üks teema, millest Putin ja Seehofer rääkisid, Vene-USA suhted. Seehofer on varem USA presidenti Donald Trumpi kiitnud ja teatanud, et sooviks teda külastada. „Ma soovin, et Ühendriikide ja Venemaa vahelised suhted paraneksid ausal ja usaldusväärsel alusel,“ ütles Seehofer Moskvas.

Visiidi ajastus ei olnud aga just kõige paremini valitud. Nimelt leidis 2014. aasta 16. märtsil aset Krimmi Venemaaga ühendamise referendum.