Pea iga viies roolijoodik Helsingis oli mullu eestlane
Purjus peaga auto või mõne muu mootorsõiduki juhi kohale istunud eestlastega jändamine on seega Soome pealinna politseinike jaoks tavaline asi. Probleem tuli selgelt esile laupäeva õhtupoolikust kuni pühapäeva vastase ööni, kui politsei peatas Helsingis kolm Eesti roolijoodikut, kirjutab Helsingin Sanomat.
Enamik Helsingis joobes juhtimisega vahele jäänud välismaalastest on eestlased – eelmisel aastal 65 protsenti.
Kui ka soomlased arvesse võetakse, on eestlaste osakaal kõigist roolijoodikutest olnud alates 2010. aastast igal aastal 16-21 protsenti.
Soome politsei liiklusohutuskeskuse direktor Dennis Pasterstein ei oska Eesti roolijoodikute juures mingit ühendavat tegurit välja tuua, kuid arvab, et seletuse võib leida näiteks erinevatest liiklus- ja alkoholikultuuridest ning liiklusohutuse taseme erinevustest.
Eelmisel aastal Helsingis joobes autojuhtimisega vahele jäänud eestlastest 147 kahtlustati „raskes roolijoomarluses“ (joove üle 1,2 promilli) ning 156 lihtsalt roolijoomarluses. Ühelgi teisel aastal pärast 2010. aastat ei ole raskete roolijoomarluse juhtumite arv olnud väiksem kui tavaliste juhtumite arv.
Tähelepanuta ei saa muidugi jätta ka seda, et Helsingis lihtsalt on palju eestlasi. Soome pealinnapiirkonnas elab umbes 27 000 eestlast ning Soome ametiühingute keskorganisatsioon (SAK) on hinnanud, et piirkonnas töötab igal aastal umbes 50 000 Eesti kodanikku.
„Mõnevõrra on neid nädalatöötegijaid – ehitusobjektidel ja mujal. Kas seal läheb õhtuti libistamiseks ja siis tuleb hommikusi purjus peaga rooli istumisi?“ arutas Pasterstein.
Nii soomlastest kui ka välismaalastest roolijoodikud on sagedamini liikluses nädalavahetustel. Pastersteini sõnul on argipäeval joobes umbes iga 700. politsei alkomeetrisse puhuv juht. Laupäeva ja pühapäeva vahelistel öödel aga võib purjus olla iga 150. juht.
