Iisraelist naasnud Mikser: ütlesin Netanyahule ja palestiinlastele, et Eesti mõistab hukka nii terrori kui illegaalsed asundused
Välisminister Sven Mikser käis sel nädalal visiidil Iisraelis ja Palestiinas ja arutas sealsete valitsusjuhtidega Lähis-Ida rahuprotsessi ning e-arenguga seotud küsimusi.
Kolmapäeval kohtus Mikser Jeruusalemmas Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja asevälisministri Tsipi Hotovelyga. Samuti kohtus minister Iisraeli opositsiooni esindajat. Neljapäeval külastas Mikser Ramallah´d, kus ta kohtus Palestiina omavalitsuse peaministri Rami Hamdallah´, välisministri Riad Malki ning infotehnoloogiaministri Allam Mousaga.
Välisministeeriumi reedeses infotunnis märkis Mikser, et kordas kohtumistel Eesti ja ülejäänud euroliidu ühist seisukohta: parim lahendus Lähis-Ida konflikti rahuldamiseks on Iisraeli ja Palestiina eksisteerimine kahe eraldi riigina. Samuti mõistab Eesti hukka Iisraeli illegaalse asundustegevuse Jordani jõe läänekalda okupeeritud aladel.
„Ütlesin nii nii Iisraeli peaministrile ja asevälisministrile kui ka Palestiina peaministrile ja välisministrile selgelt Eesti seisukoha, mis mõistab hukka nii Iisraeli asundustegevuse kui ka vägivallaõhutamise ja terroritegevuse, millega tegelevad erinevad palestiina rühmitused,“ ütles Mikser.
Neljapäeval reisis Netanyahu kodumaalt edasi Venemaale, et arutada president Vladimir Putiniga Süürias toimuva üle. Mikser ütles reedel, et Iisraeli valitsuse sõnul teeb Süüria puhul neile enim muret Iraani tegevus.
„Tundub, et Iisrael aktsepteerib asjaolu, et Venemaa jääb nähtavas tulevikus mingil kujul regiooni kohale,“ ütles Mikser Delfi küsimustele vastates. „Venemaa puhul ollakse kõige rohkem mures sellepärast, kuidas Venemaa on aidanud ja aitab kaasa Iraani mõju suurenemisele. Kuigi - mõnevõrra spekuleerin, aga näib, et Iisrael, nagu ka regiooni araabia riigid ei usu väga, et Venemaa ja Iraani pikaajalised strateegilised huvid Süürias oleksid ühtelangevad.“ Samuti teeb Iisraelile muret Süüria konfliktiga kaasnev humanitaarkatastroof ja sõja mõju naaberriikide Liibanoni ja Jordaania stabiilsusele.
Samuti on Iisrael väljendanud skepsist 2015. aastal Iraaniga sõlmitud rahvusvahelise tuumaleppe üle, millega riik loobus tuumarelva arendamisest ja lääneriigid omakorda paljudest Iraani-vastastest sanktsioonidest. „On selge, et Euroopal on näiteks tuumaleppele teistsugune vaade,“ lisas Mikser. „Euroopa riigid ei näe hea meelega, et leppele kergekäeliselt kallale mindaks. Ka USA Kongressis oli mõlema partei esindajate poolt leppe sõlmimisele väga teravat kriitikat, aga olukorras, kus lepe on sõlmitud, ei ole valmidust seda väga kergekäeliselt katki rebida.“
