DELFI KOHTUS: Herman Simm ihkab vabadusse! Simm: olen pankrotis, abikaasa lubab mind ülal pidada
Simm on vabastamist taotlenud varemgi, ent esmakordselt on arutelu avalik. Istung algas Tartu maakohtu Valga kohtumajas kell 15. Kohapeal viibiv reporter märkis, et Simm liitus istungiga videosilla vahendusel. Videost oli näha, et tal oli kaasas hunnik pabereid ning liikumiseks kasutas ta karku. Simm esindas end ise. Kui kohtunik Simmile mainis, et istung on avalik ja seda jälgivad ka ajakirjanikud, Simm elavnes ning ajas seljagi sirgu.
Istungil vaadatati läbi Tartu vangla poolt saadetud materjalid Simmi võimaliku vabastamise kohta. Kohtunik uuris Simmilt, kas ta saab kaitsjata hakkama. Simm märkis, et ei saa kaitsjat lubada, kuna on enda sõnutsi pankrotis: kogu vara on realiseeritud ning tööd pole. Samas täpsustas kohtunik, et on võimalik kasutada ka riiklikku kaitsjat. Ühtlasi ütles Simm, et kuna istung on avalik, siis ei tohi ta vastata riigisaladusi puudutavatel teemadel.
Simmi tervisehädad: kasvaja ning astma
Simm kinnitas, et vangla on esitanud seisukoha, et ta tuleks ennetähtaegselt vabastada. "Kuidas vanglas on läinud," uuris kohtunik. Simm nentis, et raskelt, kuna ta on selle aja jooksul muutunud töövõimetuks. "On tõsiseid tervisehädasid. On olnud operatsioon kasvaja eemaldamiseks. Lisaks krooniline astma," loetles Simm.
Ta kurtis ka, et kambrikaaslasi olevat olnud kokku 34 - nendest viis tema sõnutsi tõsiste vaimsete puuetaga. Samuti olnud osa neist vägivaldsed.
Kohtunik küsis, kas Simm ei taha vanglas edasi olla seetõttu, et elu pole seal meelakkumine. Simm sõnas, et igatseb oma abikaasat ning kodu. Enda kinnitusel ei saa ta olla kontaktis oma laste ja lastelastega. Simm kinnitas, et soovib alustada uut elu. Tõsi - ka vabaduses olles ei saa see tema jaoks kerge olema. Simm lisas, et vabanemise järel toetab teda abikaasa, kuna ta ise pole töövõimeline ning ka pension on ära võetud. Ta lisas, et tal on vaja hüvitada veel tõsine riigivõlg.
Simm ütles, et võlgneb riigile praegu ligi 1,2 miljonit eurot. "Miks oli vaja kuritegu toime panna," küsis kohtunik. Simm nentis, et otseselt materiaalset vajadust selleks polnud. Ta viis jutu ka nii-nimetatud vandenõuteooriate peale ehk, rääkis sellest, kuidas ta kaitsepolitseid ei usalda. Ta leidis ka, et kindlasti oleks venelased vajadusel tema vastu tõendeid fabritseerinud ehk ta oleks ikkagi vangi läinud. Simmilt küsiti sedagi, kas ta sai oma tegude eest palju raha. "Alguses väga vähe, paarsada dollarit. Lõpus oli kuupalk tuhat eurot," selgitas Simm.
Kohtunik tsiteeris vanglast saadetud iseloomustust, kus seisab, et Simm kujutab endast ohtu, kuna tal oli ligipääs erinevatele salastatud dokumentidele. Maakeeli: ta võib vabanedes taas salajast infot lekitada. Oht suurenevat, kui ta lävib sarnaste kuritegudega seotud isikutega. Simm ütles, et see on välistatud, kuna ükski luureteenistus ei tule paljastatud agendiga suhtlema. "Olen vanainimene ja tahan elada rahulikult oma elu ja selliste asjadega mitte tegemist teha," toonitas Simm.
Prokurör Marek Vahing aga tõi omalt poolt välja, et Simmi väited - ta ei avalda uuesti riigisaladusi ega suhtle venelastega - näitavad, et Simm ei mõista lõpuni oma tegude olemust. Prokuröri arvates ei saa ennetähtaegset vabastamist pidada reegliks, vaid väga suureks erandiks. Simmi puhul ta erandit ei toeta. Vahing lausus, et ei toeta vangla arvamust (võimalik vabastamine - toim) ja leidis, et metoodika, kuidas arvamus välja kujundati, ei arvesta selliste kuriteoliikidega nagu riigireetmine. Prokuröri sõnutsi pole praeguseni aru saanud Simmi teo motiividest, kuna mehe teenistuskäik oli tolle ajani laitmatu. Ta viitas, et see võib näidata varjatud motiive. Kahepalgelisus tuli prokuröri arvates välja ka tänasel istungil. Vahing leidis ka, et tervisehädad pole seotud vangistusega - need võisid tekkida ka vabaduses.
Prokurör tõdes, et Simmi vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet, kuid ühtlasi nentis, et riigi kasuks otsustamine (vanglakaristus jätkuks - toim) kahjustab Simmi huve.
Kella 16 paiku lõpetas kohus asja arutamise. Lahend kuulutatakse kohtu kantselei kaudu välja nädala aja pärast. Määruskaebust on võimalik esitada 15 päeva jooksul. Simm lisas omalt pool, et varasemad lahendid on ta ise saanud teada pressi vahenduselt ning loodab, et sel korral kuuleb seda ikka kohtust.
Simm vahistati 2008. aasta 21. septembril. Teda kahtlustati salastatud teabe ebaseaduslikus kogumises ja selle edastamises Vene välisluurteenistusele.
2009. aasta 25. veebruaril tunnistas Harju maakohus Simmi süüdi riigireetmises ning asutusesisese teabe edastamises. Talle mõisteti kokkuleppemenetluse korras liitkaristuseks 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.
Simmilt mõisteti välja kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas 20 155 000 krooni (ligi 1,4 miljonit eurot).
