25 aastaga on muud keelt kui soome, rootsi või saami keelt emakeelena kõnelevate alaliselt Soomes elavate isikute arv kasvanud 13-kordseks ehk ligi 25 000-lt ligi 330 000-ni. Neid on juba rohkem kui rootsi keelt emakeelena kõnelejaid, vahendab Etelä-Suomen Sanomat.

Võõrkeelsed on kontsentreerunud Uusimaa maakonda, kus elab neist 55 protsenti ehk üle 183 000. Veel on võõrkeelseid palju Päris-Soomes (umbes 29 000) ja Pirkanmaal (üle 21 000). Kõige vähem võõrkeelseid elab Kesk-Pohjanmaal ja Kainuus, alla 2000.

25 aastaga on Soomes emakeelena kõneldavate keelte arv muutunud 2,5-kordseks. 1990. aastal kõneldi Soomes emakeelena umbes 60 erinevat keelt, kuid 2015. aastal juba ligi 160.

Kuigi keelte spekter Soomes on lai, on soome keel emakeelena omaette klassist – seda räägib ligi 4,9 miljonit Soome elanikku. Saami keelt räägib emakeelena ligi 2000 inimest.

Alates 1990. aastast on soome keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv kasvanud umbes 190 000 võrra. Rootsi keelt emakeelena kõnelejate arv on samal perioodil kahanenud 6500 võrra.

Pärast soome ja rootsi keelt on Soomes enim kõnelejaid vene, eesti, somaalia, inglise ja araabia keelel.

Vene keelt emakeelena kõnelejaid oli Soomes 2015. aastal ligi 72 500. 25 aastat tagasi oli neid ligi 3900.

Eesti keelt emakeelena kõnelejaid oli Soomes 2015. aastal umbes 48 100, samas kui 1990. aastal oli neid vaid ligi 1400. Alates 2010. aastast on eesti keele kõnelejate arv Soomes kasvanud kuni 5000 võrra aastas.