Olen 22-aastane noormees, kelle hobideks on joonistamine, luuletamine ja kitarri mängimine. Olen lõpetanud Tallinna ehituskooli puit- ja kiviehitiste restauraatori eriala. Ajateenistust alustasin eelmise aasta 5. juulil peale kutsekooli lõpetamist. Kaitseväkke tulin vabatahtlikult, täites 2015. aasta Teeviidal blanketi oma teenistuskoha eelistustega. Minu esimene eelistus kaldus 1. jalaväebrigaadi ja Tapa poole, sest olin kuulnud kiidusõnu nii väljaõppe kui sealse toidu osas.

Teenistust alustasin suurtükiväe pataljonis, tänaseks olen omandanud C- ja CE-kategooria autojuhiload ning jätkan oma teenistust 1. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompaniis. Nüüdseks olen kaitseväe rutiini hästi sisse elanud ning omandanud mitmeid uusi kogemusi – näiteks olen saanud teenistuse käigus maastikul off-roadi oskusi lihvida.

20. veebruar 2017, esmaspäev

Esmaspäev algas nagu tavapärane ajateenija hommik - äratus oli kell kuus, äratusele järgnes hommikuvõimlemine. Ilm oli eestimaiselt märg ja ebameeldiv, kuid unise peaga ma sellest väga ei hoolinud. Peale võimlemist järgnes hommikune rutiin: hügieen, koristamine ja söömine. Peale hommikusööki algas brigaadi Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud rivistus.

Peale rivistust alustasime tavapärase õppetööga. Kui keegi arvab, et ajateenistuses olles kaob oskus õppida, siis võin kinnitada, et nii see pole – õpime iga päev midagi uut.

Hommiku poole olid teooriatunnid, kus räägiti taktikalises olukorras tegutsemisest. Räägiti näiteks kiirrünnakust, allüksuse liikumisest, lahingu ettevalmistamisest ja planeeritud rünnakust. Põhiteemadeks oligi planeeritud ja kiirrünnak. Planeeritud rünnakut näidati ka näite peal, mida tahvlile joonistati.

Peale viimast teooriatundi me võtsime oma relvad välja, et neid peale lõunat praktilises tunnis kasutada. Peale teooriat ja enne praktikat läksime sööma – Tapa linnakus on söök väga hea ja igaüks leiab sööklast midagi meelepärast nosimiseks.

Peale lõunat, jõudes tagasi kasarmu juurde, pidime panema selga lahingvormi, et välja minna oma teooria-alaseid teadmisi praktikas proovima. Väljas oli (taaskord) märg ja ebameeldiv, kuid sõduri tegemisi ilm ju mõjutada ei tohi. Õues praktikal oli meid kokku kaks jagu (sidejagu ja juhtimis- ja tagalajagu) ehk siis umbes paarkümmend ajateenijat.

Praktika nägi selline välja, et sidejagu tegeles liikumisega ja käemärkidega ning minu jagu kiirrünnakuga. Kui olime oma harjutuse edukalt sooritanud, vahetasime tegevusi. Vahepeal oli arusaamatusi, kuid saime korralikult läbi harjutatud ning praktika läbiviija andis ka tagasisidet, millele edasi peaksime rõhku panema. Tunni lõpupoole drillisime liikumisi koos käemärkidega, vältides rääkimist.

Kõike seda on vaja selleks, et lahinguolukorras kõik kenasti ja pikemalt mõtlemata välja tuleks. Sest siis, kui asjad halvaks kisuvad, tuleb vähem mõelda ja kiiremini tegutseda. Kuna mõtlematu tegutsemine viib hukatusse, tulebki mõtlemisprotsessi kiirendada ning vajalikud tegevused juba varem läbiharjutada.

Peale praktikat liikusime tagasi kasarmusse ja võtsime lahingvormid seljast ning hakkasime tegelema relvade hooldamisega. Kuigi praktikal me pauku ei teinud, pidime relvadelt eemaldama niiskuse, et need roostetama ei hakkaks ja meie riiki ikka korralikult edasi teeniksid. Hooldus võib vahepeal küll tüütu olla, aga kui selleks rohkem aega on, saab seda rahulikult ja korralikult teha. Mulle see isiklikult isegi meeldib – olgugi, et tegemist on korduva ja üksluise tegevusega.

Kui relvad hooldatud said, viisime need tagasi relvaruumi. Peale seda sain puhata mõnda aega, kuni anti mulle ja veel ühele autojuhile ülesanne. Ülesandeks oli panna valmis järgmiseks päevaks autode kolonn kolmepäevaseks metsalaagriks. Kutsusime appi veel paar autojuhti, et saaks kiiremini kolonni moodustatud. Aega läks nii masinate otsimisele kui paigutamisele.

Peale kolonni moodustamist sain nautida vaba aega ja valmis panna metsalaagri varustuse. Õhtuse viimasteks tegevusteks on õhtune riviloendus, klassikaks kujunenud Aktuaalse Kaamera vaatamine, koristamine ja pesemine, millele järgnes kell 22.00 öörahu.