Briti Brexiti minister Tallinnas: ärge saage valesti aru, tahame naabriks väga tugevat Euroopa Liitu
Esmaspäeval Tallinnat külastanud Suurbritannia EL-ist lahkumise eest vastutav minister kinnitas, et Briti valitsus ei soovi EL-i riikide vahele kiilu lüüa.
Suurbritannia valitsuse Euroopa Liidust väljumise minister David Davis teeb umbes kuu aega enne oodatavat Brexitile ametliku käigu andmist visiite Põhja-Euroopa riikidesse.
Olles juba külastanud Soomet, Rootsit ja Taanit viibis Davis täna Tallinnas, kus kohtus Eesti valitsuse eriesindajaga EL-i institutsioonide juures, Matti Maasikaga ning riigikogu väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoniga.
Kohtumiste järgsel pressikonverentsil kinnitas Davis mitu korda, et Brexit ei tähenda justkui sooviks Briti valitsus ka ülejäänud EL-i kokku kukkumist. Vastupidi, Davis rõhutas, et praeguses maailmas soovib London näha hästi tugevat EL-i.
„Kuigi me lahkume Euroopa Liidust, kavatseme edaspidigi olla täieliukult head Euroopa ja maailma kodanikud. Selle all pean silmas, et saame jätkuvalt olema huvitatud Euroopa julgeolekust ja stabiilsusest. Me tahame näha õitsvat Euroopa Liitu. Arvestades ebastabiilsust paljudes paikades on koguni meie eeliseks omada stabiilset naabrit,“ kinnitas Davis.
Ei löö kiilu Euroopa Liitu
Suurbritannia ajaleht The Guardian kirjutas täna, et Davise kiired käigud Põhja-Euroopa riikidesse, kellel on traditsiooniliselt olnud Suurbritanniaga äga head suhted, on osa Londoni plaanist EL-i riikide vahele kiilu löömiseks – ajaleht nimetas seda „väljapressimise ja kiilu löömise“ strateegiaks. Väljaanne viitas teadetele, mille kohaselt võib Briti valitsus kaaluda isegi teatud finantspanuse eraldamist, millega tagataks vaesemate Ida-Euroopa riikide soodne suhtumine Londoni soovide täitmisesse eesootavatel lahutusläbirääkimistel.
Delfi päris Daviselt, kas see vastab tõele ning kas rahatehingud Tallinnas jutuks tulid? Briti minister eitas seda täielikult. „Lihtne vastus on: ei.“
„Peame arutelusid sõpradega. Ja muidugi on meil palju ühiseid huvisid, osade riikidega oleme teinud koostööd juba 40 aastat. Ja me tahame, et selle koostöö vaim jätkuks. Igal pool, kus käime, saame vastuse, et kõik tahavad konstruktiivset läbirääkimist ja tulemust,“ lükkas ta tagasi kahtluse kiilu löömise soovis. „Mulle tundub, et sellest pole aru saadaud, me tahame tugevat Euroopa Liitu. Ja kõik, mis mina teen ja valitsus teeb on sellele suunatud,“ kinnitas ta veelkord.
Kiire lahendus kodanikele
Davis märkis ta, et Briti valitsus loodab julgeoleku valdkonnas saavutada EL-iga peale Brexitit olukord, kus koostöö jääks sisuliselt praegusele tasemele. „Tahame jätkata kaasa löömist EL-i sise- ja justiitsküsimuste valdkonnas. Näeme, et saame enam vähem jätkata suhtega, mis meil on ka praegu, kui see puutub terrorismivastast võitlust, Europoli, infovahetust jne. Neis asjus tahame olla sama lähedased, kui oleme ka praegu.“
Mis puutub tuleviku majandussuhtesse, siis Davis kinnitas, et Suurbritannia lahkub EL-i siseturult ja sooviks oleks saavutada EL-iga võimalikult laiaulatuslik vabakaubandusleping. Kuigi eksperdid hoiatavad, et sellise leppe sõlmimine võib võtta pikki aastaid, leidis Davis, et EL-i ja Suurbritannia vahel ei pruugi see nii minna, sest läbirääkimisi ei alustata ju nullist.
Ta avaldas samuti lootust, et ühe esimese asjana peale Suurbritannia poolset artikkel 50 käivitamist ehk EL-ist lahkumise ametlikku algust, õnnestub sõlmida lepped, mis tagavad EL-i kodanike edasised õigused Suurbritannias ja Briti kodanike omad EL-is.
