Kilk mõisteti süüdi korruptsiooniseaduse paragrahvi 17 (ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine) järgi ning mõisteti karistuseks 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Karistuse piirmäär on 300 ühikut.

"Karla Kilk ei teinud seda ainult enda huvist - ta on sellest saanud ka reaalset tulu," ütles kohtunik otsuse ette lugemisel. "Juba ainuüksi ühe relva puhul oleks saanud teda selle eest süüdi mõista, aga sisuliselt on see toimunud mitme kuu vältel," selgitas kohtunik. Sel põhjusel oli kohtuniku sõnul põhjust karistada Kilki maksimumi lähedase karistusega. "Selgus üks kergendav asjaolu - süü puhtsüdamlik kahetsus," tõdes kohtunik. Seepärast ei ulatunud karistus maksimumini.

Politsei sisekontrollibüroo tuvastas, et Kilk teenis raha sellega, kui inimene tõi politseisse hoiule oma tulirelva, siis pakkus Kilk hoopis välja, et ta võiks selle ära osta. Hiljem müüs ta relvad edasi.

Kilk ütles pärast otsust, et ta ei ole veel otsustanud, kas kaebab otsuse edasi või mitte. Põhjendusega, nagu ta oleks relvi ostnud-müünud raha pärast, ei ole ta nõus.

"Seda ei öelnud keegi, et see ei ole lubatud. Noh, nüüd ma tean küll," kortsutab Kilk kulmu. "Tehti lihtsalt näidispoomine, näidisprotsess. Seal ei ole muud seadusevastasust kui et ta haakub selle seaduseparagrahviga."

Oma sõnul ostis Kilk relvi lihtsalt seepärast, et tal on relvade vastu huvi. Kui relv talle ei meeldinud, müüs ta selle edasi, ehkki vaheltkasuga. Kokku jäi Politsei sisekontrolli ja kohtu huviorbiiti 14 relva ost-müük.