Tallinnas registreeriti varasemast vähem kuritegusid, suurenenud on kriminaalses joobes autojuhtide hulk
Võrdluseks, et Eestis tervikuna vähenes kuritegevus 11 protsenti. Märkimisväärseim langus - 41 protsenti oli röövimistes ja 39 protsenti alaealiste poolt toime pandud kuritegudes. Vargused vähenesid 22 protsenti.
38 protsenti 2016. aastal Tallinnas toime pandud kuritegudest olid vargused. 2016. aasta 22 langusprotsendi taga on 1216 juhtumit vähem kui 2015. aastal. Oluline on märkida, et röövimiste vähenemine oli 2016. aastal koguni 41 protsenti.
Sarivargaid tabati 36
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Taavi Perni sõnul on positiivse muutuse üheks oluliseks põhjuseks politsei enam kui aasta väldanud süsteemne tegelemine sarivarastega. Selle tulemusena vahistati mullu 36 sarivarast, mis vähendas Tallinnas näiteks korterivarguste arvu 35 protsenti. Tänavu laiendab politsei samasugust süsteemset lähenemist kõikides varavastastes rasketes kuritegudes, näiteks kelmuste puhul.
Oluliselt on kiirenenud alaealiste suhtes läbiviidavad kriminaalmenetlused. Põhja ringkonnaprokuratuuri menetluses olnud alaealiste poolt toimepandud kriminaalasjadest menetleti 88 protsenti juhtumitest kiiremini kui nelja kuuga. Alaealiste esitati mullu toime pandud kuritegudes kahtlustusi 253, mis on 2015. aastaga võrreldes 163 võrra vähem.
Juhtivprokurör tõdes, et alaealiste poolt toimepandud kuritegude arv on langenud juba mitmendat aastat. Alaealiste kuritegevuse languse üks peamisi põhjuseid võib olla varavastaste kuritegude hulga vähenemine.
Alaealiste õigusrikkumised puhul on nii prokuratuurile kui politseile esmatähtis kuritegude ennetamine. Politsei pöörab aktiivselt tähelepanu noorte kogunemiskohtadele, et ennetada võimalikke õiguserikkumisi - olgu tegu Tammsaare või Lepistiku pargiga või kaubanduskeskustega.
"Prokuratuur koos politseiga peab väga oluliseks alaealiste õigusrikkumistele kiiret reageerimist ning nende suhtes lõpliku menetlusotsuseni jõudmist, kuivõrd just see aitab süütegusid toime pannud alaealisi kiirelt suunata õiguskuulekale teele," rõhutas Pern. Ta lisas, et samavõrd oluline on reageerimiskiirus grupis toimepandud kuritegudele, sest alaealised kaasavad kiirelt kuritegudele ka teisi omaealisi.
Probleemiks roolijoodikud
Perevägivalla juhtumeid registreeriti Tallinnas mullu 980 ehk 73 juhtumit vähem kui aasta varem ehk 7 protsenti. Juhtivprokuröri sõnul on oma osa nii politsei mitmekülgsel ennetustööl ning ka sellel, et lähisuhte vägivallaga seotud kriminaalasjades jõutakse üldjuhul kiiresti lõpliku lahendini püüdes välistada selliste tegude korduvat toimepanemist.
"Lähisuhte vägivalla kuriteod on meie jaoks selge prioriteet ning karistuslike meetmete kõrval on kannatada saanud pere jaoks oluline abi tagamisel koostöö erinevate asutustega, näiteks kriminaalhooldajate, ohvriabi, varjupaikade jne," selgitas prokurör.
Jätkuvalt on probleemiks kriminaalses joobes sõidukite juhtimine, mida 2016. aastal fikseeriti Tallinnas 747 juhtumit. See on aasta varasemaga suurenenud protsendi võrra.
Tapmisi ja mõrvu pandi pealinnas 2016. aastal toime 15 ehk üks rohkem kui 2015. aastal. Juhtivprokurör märkis, et tapmiste tase on jätkuvalt madal ja ühiskond pole ohtlikumaks muutunud. Viimastele aastatele omaselt on enamus toimepandud tapmistest seotud alkoholi liigtarvitamisega.
Kuritegevuse ohjamisel on oluline menetluskiiruse tõus. "Kiire menetlus tõestab, et kuriteo toimepanemisele järgneb tõesti viivitamatu vastutus ja kannatanule tehtud ebaõigus saab heastatud. Vajadusel saame ohtlikult kurjategijalt võtta kohe vabaduse ja vähemohtlikumad kurjategijad allutada käitumiskontrollile, et nende edaspidist käitumist jääks suunama kogenud ja väljaõppinud kriminaalhooldajad," selgitas juhtivprokurör.
2016. aasta võrdlus näitab kriminaalasjade varasemast kiiremat menetlemist, kus aastaga tõusis Tallinnas kiirmenetluste hulk 770lt 970le. Kiirem menetlemine säästab ka kannatanuid. "Kõige olulisem roll selles on kõigi asjaosaliste: politsei, prokuratuuri, kohtute ja advokaatide tõhusal koostööl," märkis Pern.
