Kokku nõuab europarlament tagasi 340 000 euro suurust summat. Võlgnevus koosneb kahest osast, millest suurem, 298 500 eurot peaks Le Pen tagasi maksma teisipäeva südaööks. Vastav nõue esitati Le Penile 9. detsembril.

Selle summa maksis Le Pen oma kabinetiülemale Catherine Griset´le, ametlikult selle eest, et Griset on alates 2010. aasta detsembrist töötanud europarlamendis tema assistendina. Juhtumit uurinud Euroopa Liidu pettusevastane amet (Olaf) aga leidis, et Griset külastas oma väidetavat töökohta Brüsselis haruharva ja ei suutnud ka tõestada, et ta selles linnas resideeruks. Selle asemel tegeles ta parteiasjade ajamisega Prantsusmaal.

Teine nõue puudutab Le Peni assistenti Thierry Légier´d, kes sai 2011. aastal fiktiivse töötasuna 41 500 eurot. Kuna see nõue esitati poliitikule alles jaanuari keskpaigas, on tal selle täitmisega pisut rohkem aega.

Le Pen ütles teisipäeval, et ei alistu tagakiusamisele ja ei kavatse raha tagasi maksta. Ta kirjeldas Reutersile tehtud pöördumises nõuet kui poliitiliste oponentide ühepoolset otsust, millel puudub tõestusmaterjal. Le Pen lisas, et on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse.

Pärast tähtaja täitumist saab parlament Le Penilt edaspidi karistuseks ära võtta 50% eurosaadiku palgast ja kõik kuluhüvitised, kokku umbes 7000 eurot. See jätab tema palgaks umbes 3000 euro suuruse summa. Varem on eurorahade väärkasutuse eest samal viisil karistatud viit erinevat Rahvusrinde eurosaadikut, sealhulgas presidendikandidaadi isa Jean-Marie Le Peni.