Seaduse vastuvõtmise poolt oli 380 riigiduuma liiget 383-st, kolm oli vastu, vahendab TASS.

Erakonna LDPR juht Vladimir Žirinovski ütles, et seadus aitab perekonda säilitada, mitte lõhkuda. „Aga et peksmist ei oleks, tuleb abielluda armastusest,“ lausus Žirinovski, lisades, et perede omavahelistesse asjadesse pole vaja sekkuda.

Võimuerakonna Ühtne Venemaa fraktsiooni aseesimees Andrei Issajev märkis, et seadust vastu võttes tõestasid riigiduuma liikmed, et Vene riigiduuma ei lähe perekonnale surve avaldamise teed. „Kui, oletame, üksikema, tulles koju teiselt töölt ja avastades oma lapse öökapist narkootikumid, annab talle ägedushoos kõrvakiilu, siis täna on ta kriminaalkoodeksi järgi kriminaalkurjategija. Aga kui tema pojal lööb silma siniseks tänaval võõras onu, ei ole ta mingi kriminaalkurjategija, see on maksimaalselt administratiivvastutus. Ühe ja sama teo eest nähakse ette erinev karistusmäär, see ei vasta põhiseadusele,“ seletas Issajev.

Kommunistid aga seaduseelnõu ei toetanud. Riigiduuma riikliku ülesehituse ja seadusandluse komitee esimene aseesimees Juri Sinelštšikov kardab, et nüüd lisanduvad olmemõrvad. „Seaduseelnõu on suunatud perekonna ja ühiskonna vastu; see suurendab märgatavalt rahukohtute ja uurijate koormust. Võib öelda, et seadus kinnistab meil vägivalla kui käitumisnormi,“ ütles Sinelštšikov.

Otsuse seaduseelnõu ette valmistada ja esitada võttis vastu grupp föderatsiooninõukogu liikmeid pärast seda, kui suvel dekriminaliseeriti peks võõraste inimeste poolt. Sugulaste vahelise peksu eest säilis aga kriminaalvastutus.

Üks eelnõu autoritest Olga Batalina seletas, et tekkis olukord, kus seadus lähtub sellest, et lihane ema on lapsele ohtlikum kui võõrad onud.