Lugeja pikast ravijärjekorrast: algas neli kuud helistamiste kadalippu, helistage uuesti, helistage uuesti
Silmaarst diagnoosis glaukoomi, kirjutas välja silmatilgad. Tilgad tekitasid tugeva allergilise reaktsiooni. Võimatu oli arsti kätte saada, sest arst mingit telefoni ei andnud. Läbi kümne kõrvalise kliinikus töötava isiku sain lõpuks telefonile inimese, kes lubas samas majas töötades leida arst üles ja mind aidata.
Tema abil kirjutati mulle uus digiretsept, uus ravim õnneks sobis. Arst kutsus vastuvõtule tagasi 3 kuu pärast ja andis numbri. Kuna ma ei saanud olulistel põhjustel teisest Eesti otsast samal päeval minna, siis pidin tühistama selle aja ja paluma uut aega. Registratuuris öeldi, et nemad arsti määratud ajast midagi ei tea ja uut arstiaega neil anda ei ole.
Algas neli kuud helistamiste kadalippu, helistage uuesti, helistage uuesti. Kuna diagnoos oli hirmutav, sain täiesti kõrvaliste kliiniku töötajate abiga, kelle telefoninumbrid leidsin internetist, kahe ja poole kuu pärast aja arstile. Seekord oli tegu silmaarstiga, aga nii ongi Eesti meditsiinis. Ei avaldata eriarstide meiliaadressi, telefone. Registratuur ütleb, et ei ole lubatud avaldada. Minu perearst on mulle öelnud, et kui on eriarsti probleem, pöörduge meditsiiniportaalide poole ja esitage küsimus, seal arstid vastavad teile ja rohtude sobivuse-mõjude küsimustes leidke endale ihuapteeker, tema ei oska midagi arvata.
Minule sobiks väga e-konsultatsioonid, aga neid ei ole kuskil pakutud. Näiteks on arst mulle ravimi määramisel kirjutanud juurde, et tingimata kasutada ainult originaalravimit, mis osutus kümme korda kallimaks kui sama toimeainega odavamad ravimid, kuid nüüd enam perearst ega apteeker mind aidata ei saa, aga eriarstiga ei õnnestu kuidagi kontakti saada. Mul ei olekski vaja visiiti, vaid võimalust helistada või kirjutada.
Jaga meiega oma pikka ravijärjekorra lugu aadressil rahvahaal@delfi.ee!
