Pärast presidentide Kadriorus toimunud kohtumist siirdus Porošenko Toompeale, kus teda ootas kohtumine peaminister Jüri Ratasega.

Presidendid vestlesid omavahelisel kohtumisel olukorrast Ida-Ukrainas ja rõhutasid vajadust jätkata Krimmi annekteerimise mittetunnustamispoliitikat. Samuti vesteldi majandussuhetest.

Porošenko nentis, et kõigist Ukraina toetajatest on Eesti antud toetus per capita kõige suurem. Ta tänas Eestit 40 haavatud sõjaväelasele osutatud taastusravi ja järjepideva poliitilise toetuse eest.

„On äärmiselt oluline, et Ukraina jätkaks reforme, et õigusriik saaks toimida, et jätkuks ja areneks võitlus korruptsiooniga ja pakutaks õiguskindlust investoritele,“ toonitas Kaljulaid. „Selleta ei ole võimalik end Euroopa väärtusruumiga siduda.“

Vastuseks küsimusele, kas USA-s toimunud ja Euroopas eesseisvad valimised mõjutavad lääne toetust Ukrainale, toonitasid mõlemad presidendid, et usuvad endiselt välispartnerite solidaarsusse ja väärtuspõhisesse poliitikasse. „Ukraina ei karda kedagi ja oleme valmis kaitsma oma riigi territoriaalset terviklikkust igasuguse sissetungi vastu,“ lisas Porošenko.

„Valimised Lääne-Euroopas ei saa kuidagi muuta fakti, et Venemaa on okupeerinud osa Ukrainast ja rikub rahvusvahelist õigust,“ toonitas Kaljulaid. „Euroopa Liit ja NATO liitlased on kogu selle pika perioodi näidanud üles ühtust ja püsinud oma seisukohtades üksmeeles. Ei ole põhjust arvata, et see positsioon võiks kuidagi muutuda. Me peame uskuma iseendasse, aga ka oma partneritesse ja liitlastesse.“