„Ma ei taha näha enam rohkem vägede paigutamist NATO ja Venemaa vahelistele piiridele,“ ütles Corbyn BBC Walesile. „Ma tahan näha deeskaleerimist, lõpuks demilitariseerimist ja paremaid suhteid selle mõlemate poolte vahel … ei saa olla naasmist külma sõja mõtteviisi juurde.“

Penning tegi vastuseks Corbyni intervjuule avalduse, milles ütles, et Corbyni kommentaarid NATO ja Eesti kohta tõestavad, et leiboristlik partei ei kaitseks Ühendkuningriigi NATO liitlasi ning erakonda ei saa Suurbritannia rahvusliku julgeoleku asjus usaldada.

„Suurbritannial on NATO suuruselt teine kaitse-eelarve ja ta mängib alliansis juhtivat rolli. On enneolematu, et opositsiooni liider ründab Briti vägede kaitseotstarbelist paigutamist NATO territooriumile,“ ütles Penning. „Need kommentaarid viitavad sellele, et leiboristide juht teeks pigem koostööd Vene agressiooniga, kui toetaks vastastikuselt Suurbritannia NATO liitlasi. Nagu Tridentiga (ballistiline tuumarakett, millega on varustatud Briti allveelaevad – toim) näitab kõik, mida leiboristlik partei ütleb või teeb, et neid ei saa usaldada Suurbritannia rahvusliku julgeoleku asjus.“

Corbyn kohtus neljapäeva õhtul varivalitsuse kaitseministri Nia Griffithiga, kes oli teadete kohaselt „tulivihane“, kui kuulis, et Corbyni pressiesindaja ütles, et Corbyn väljendas muret selle üle, et Briti vägede Eestisse paigutamine on üks pingete eskaleerimistest, mis on viimasel ajal aset leidnud. Griffithile lähedane leiboristide allikas ütles Guardianile, et läbirääkimised selle tüliküsimuse üle jätkuvad.

Teise leiboristide allika sõnul mingit tõsist vaidlust ei olegi ja tegemist oli lihtsalt vääritimõistmisega.