Peipsi Venemaa-poolsele kaldale ehitati EL-i raha eest mittetöötavad puhastusseadmed, solk ujub Eesti poole
Peipsi järve suubuva Oudova (Gdovka) jõe puhastusseadmed ei tule saabuva reostusega toime, mis võib viia pöördumatute ökoloogiliste tagajärgedeni, kinnitavad Oudova rajoonikogu liikmed. Sealjuures kulutasid Pihkva oblast ja Oudova rajoon puhastusseadmete rekonstrueerimiseks miljon eurot Euroopa Liidu raha, teatab Raadio Vabadus.
Et kogu Pihkva oblasti reostus jõuab varem või hiljem Soome lahte, jätkus projekt „Majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutlik Peipsi järve regioon“ ka pärast Krimmi annekteerimist ja Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist. Projekti kogueelarve oli 9 474 009 eurot, millest üks miljon eurot läks Pihkva oblasti Oudova rajoonile.
Iidne Oudova linn, kus praegu elab 3600 inimest, on suurim asula Peipsi järve kaldal. Uued puhastusseadmed avati Oudovas pidulikult 2014. aasta 1. oktoobril. Rõõmu ei jätkunud aga kauaks. 2015. aasta augustis juhtus puhastusseadmetega rida avariisid, mille järel viisid looduskaitseprokuratuur ja Venemaa keskkonnakaitse järelevalveorgan Rosprirodnadzor läbi kontrolli ja tegid kindlaks, et puhastamata reoveed voolavad otse Pihkva-Peipsi vesistusse ja edasi Läänemere basseini.
Loodusele tekitatud kahju hinnati siis 1 040 300 rublale (16 000 eurole).
Reostuse piirmäärad Oudova jões ületati kõigi näitajate osas. Naftaproduktide piirmäär ületati mõnedes proovides 95 korda, hapniku bioloogilise tarbimise piirmäär 98 korda, ammooniumioonide piirmäär 84 korda, fosfaatide piirmäär 27 korda ja heljumainete piirmäär 5,3 korda, teatas Pihkva looduskaitseprokurör Aleksei Ljahhov.
Miljon rubla trahvi pidi maksma munitsipaalettevõte Gdovprojekt, mis vastutab puhastusseadmete teenindamise ja töö eest. Summa on vastav selle poole aasta eelarvele.
Peaprobleem, nagu selgus, on aga see, et Oudova puhastusseadmed lihtsalt ei tööta.
Oudova rajoonikogu liikmed tegid asja uurimise ülesandeks kohalikule kontrollikojale. Selle juht Jevgenia Nikitina kutsus Peterburist kohale 40-aastase kogemusega kanalisatsioonisüsteemide eksperdi Viktor Morozovi.
Morozov kirjutas oma ekspertarvamuses, et puhastusseadmed on lootusetud ja moderniseerida ei ole neid võimalik. Raadio Vabadusele ütles Morozov, et lihtsam on ehitada uued puhastusseadmed, sest nende sisemist tehnoloogiat on nii palju lihtsustatud, et seadmed ei saa töötada.
Firma Biokompakt koostatud projekti järgi peaksid nõukogudeaegse kloori asemel reovett puhastama bakterid, kuid viimased surevad, kui vee temperatuur on alla kaheksa kraadi.
Kõigis hädades ei saa süüdistada ka projekteerijat, sest ehitaja ehitas sellega võrreldes midagi erinevat. Puhastusseadmete rekonstrueerimise projekti hakkas ellu viima Samara firma Ekolos-Stroiprojekt, mis tegutses kokkuhoiu eesmärgil iseenda projekti järgi, mida pole keegi näinud, rääkis Nikitina.
Tellija – oblastiadministratsioon – tegi valiku selle järgi, kes pakkus kõige odavamat hinda. Kohalik ajaleht Gdovskaja Zarja kirjutas: „Tänu Samara peatöövõtjale OOO Ekolos-Stroiprojektile hoiti seadmete rekonstrueerimise pealt kokku 16 miljonit rubla (248 800 eurot).
Tänaseks on Ekolos-Stroiprojekt juba likvideeritud ja pretensioone esitada ei ole kellelegi.
Ka instituudi Pskovvodprojekt hinnangu järgi on puhastusseadmed praegusel kujul mittetoimivad. Bakterid ei suuda reostust ümber töödelda ilma vee eelneva mehaanilise puhastamiseta.
Gdovprojekti juhtkond leiab, et on sattunud selles loos peksupoisi rolli, kuigi nad ei ole süüdi, et Euroopa Liidu raha eest ehitatud puhastusseadmed ei puhasta mitte midagi.
See, mis ehitati, ei vasta mitte mingisugustele ökoloogilistele normatiividele, mistõttu peab Gdovprojekt maksma negatiivse mõju eest keskkonnale 20 000-30 000 rubla kvartalis. Veel tuleb osta kalleid kemikaale, mis päästavad baktereid külmal ajal. Gdovprojektil on õnnestunud reservuaare soojendada, et bakterid saaks tegutseda ka muul ajal kui ainult suvel. Puhastusseadmed on muutunud veidi toimivamateks ja väga palju kulukamateks.
Siit tekib järgmine probleem, räägib pearaamatupidaja Marina Kušnareva. Et uued puhastusseadmed töötavad pumpade abil ja neid soojendatakse, on elektriarved tohutud. Inimesed küsivad, miks tuleb vee eest maksta 20 rubla, aga kanalisatsiooni eest 40 rubla.
Gdovprojekti juht Aleksandr Jekimov ütleb, et rajooni eelarvest anti 140 000 rubla (alla 2200 euro) esmase settebasseini ehitamiseks, mistõttu töötab kanalisatsioon detsembrist juba uuendatud skeemi järgi.
„Jõkke voolab energilise joana hall, sugugi mitte läbipaistev vedelik. Õhus levib iseloomulik kanalisatsioonihais,“ kirjeldab Raadio Vabadus jõkke viivat toru.
Instituudi Pskovvodprojekt direktori Mihhail Holmski sõnul on kanalisatsioonihais puhastusseadmete ebakvaliteetse töö selge tunnus.
Torust Peipsi järve kaldani, kus asub Oudova linna supelrand, on linnulennult alla kilomeetri.
Hägused hallid laigud ujuvad Oudova jõe suudmest mööda Peipsit Euroopa Liidu ehk Eesti suunas. Eesti territoriaalvee piirini on 23,5 kilomeetrit, Eesti-poolse kaldani umbes 40 kilomeetrit.
