Juba päevi pole maailma uudised saanud mööda igasuguse inimsuse vastasest lõpplahenduse elluviimisest Aleppos Süüria valitsusvägede ning seda toetavate Venemaa ja Iraani jõudude poolt. Kord lubatakse sissepiiratud, lootuseta inimestel evakueerida, siis antakse kogunenute pihta täisjõuga hirmsalt surmavat tuld.
Seetõttu arvati juba nädala alguses, et täna Brüsselis kogunevate EL-i riigi- ja valitsusjuhtide kohtumise peateemaks võib tõusta Süüria ja sealne viimase vindini üleskruvitud metsikustest iseloomustatud humanitaarolukord. Nii arvasid isegi Eesti kõrgemad ametnikud, kuid Brüsseli kohtumise kättejõudmisel selgus, et Eesti valitsus paistab olevat otsustanud loobuda ses teemas avalikult kaasa rääkimast, seisukohti väljendamast.
See tuleb terava kontrastina Brüsselis valitseva õhkkonnaga, mille tooni andis kätte täna Ülemkogu presidendi Donald Tuski erakorraline käik – ta kutsus EL-i liidrite ette esinema Aleppo linnapea Brita Hagi Hasani, mis tõi kohtumisele üpris harva nähtava inimlikud emotsioonid.
Juba Hasani sisenedes 28 EL-i tipu sekka oli kontrastne – kohtumise alguse kaadritest, kus liidrid üksteist traditsioonilise joviaalusega tervitavad oli näha, kuidas ta liikus kohmetult, selgelt sellisest seltskonnast rabatult, teadmata kuidas hoida käsi või mismoodi tuleb tal justkui maailma tippotsustajate seas olla.
Ühtäkki sõja ja kannatuste seest Euroopa hästiturvatud liidrite kogunemise ruumi sattununa tõi Hasan sinna diplomaatide kinnitusel kaasa äärmiselt emotsionaalse avalduse, kus rääkis otse kogetud inimkannatustest oma linnas, kohutavast humanitaarolukorrast, kirjeldas evakuatsiooni ootava 50 000 inimese olukorda. Ja tal oli peamiselt üks palve EL-i liidritele – üritage päris lahendusi, ärge jääge loosungitesse kinni.
Donald Tusk vastas talle kõigi EL-i riikide nimel ja tunnistas, et peale linnapea kõnet pole tal enam Aleppo tragöödia kohta midagi lisada. „Viimane asi, mida Aleppo inimesed täna vajavad on veel sõnu kaastunde kohta. Täna vajate vaid efektiivset kaitset ja abi. Ma olen sellest täielikult teadlik,“ kinnitas Tusk ja lisas, et Aleppo tsiviilisikuid püütakse ka aidata.
„Palun uskuge mind, keegi EL-is pole ükskõikne. Ma räägin nii inimestest, institutsioonidest kui poliitikutest. Maailmas on teatud piiranguid ja probleeme, kuid me tahame pakkuda rohkem kaitset ja abi,“ sõnas Tusk omapoolse vihjega rahualgatuste põhjalaskjate poole.
Kui paljud Ülemkogule saabunud EL-i riigijuhid alates Soome peaminister Juha Sipiäst või Prantsusmaa president Francois Hollande’ist rõhutasid saabudes, et soovivad tänaselt kohtumiselt esimese asjana näha samme, mida EL saaks konkreetselt astuda humanitaarolukorra leevendamiseks Aleppos või ka sõjakurjategijate vastutusele võtmise osas, siis Eesti paistis silma täieliku vaikusega Süüria teema osas.
Peaminister Jüri Ratase Ülemkogu eel tehtud avalduses polnud Süüria teemat isegi mitte markeeritud muude asjade kõrval. Vaadates Ratase, valitsuse, välisministeeriumi või välisminister Sven Mikseri Twitteri kontosid, pole seal Aleppos sel nädalal aset leidnud või EL-i võimalike sammude kohta sõnagi. Kui Delfi ajakirjanik neilt hommikupoole samas küsis seisukohtade järgi, ei saabunud mingeid vastuseid.
Eesti vaikimine on seda üllatavam, et isegi Läti ja Leedu valitsused on suutnud Aleppo teema olulisust sel nädalal läbivalt rõhutada.
Eesti tahab 2017 aasta teises pooles saada EL-i eesistujaks, kelle ülesandeks on muuseas olla üheks EL-i seisukohtade ja reaalsete sammude kujundamise majakaks. Selleks valmistuv riik, veel vähem eesistumist läbi viiv maa, ei saa endale lubada vaikimist maailma number üks probleemi osas, seda enam, et see on ka EL-i Ülemkogu esimesena käsitletavaks teemaks.
