„Nõukogude Liidule ei, aga liidule jah. Ma arvan, et uus liit võib tekkida,“ ütles Gorbatšov Nõukogude Liidu lagunemise 25. aastapäeva eelõhtul antud intervjuus TASS-ile. „Endistes piirides, sama koosseisuga, vabatahtlikult…“

Gorbatšov selgitas, miks ta ei püüdnud Nõukogude Liidu laiali saatnud Belovežje lepingutele alla kirjutanud Venemaa, Valgevene ja Ukraina presidente Boriss Jeltsinit, Stanislav Šuškevitšit ja Leonid Kravtšukki vahistada. Gorbatšov avaldas arvamust, et vabariikide juhtide arreteerimine oleks võinud kaasa tuua kodusõja.

„Ma arvan, et see lõhnas kodusõja järele. See on ohtlik. Ma võtsin ette midagi muud – ma andsin võimu ära, lahkusin ise, et vältida verevalamist,“ ütles Gorbatšov.

Gorbatšovi arvates viisid Nõukogude Liidu lagunemiseni 1991. aasta augustiputš ja Jeltsini iseloomu eripärad.

„Ma arvan, et eriti tõsised, suured tagajärjed hakkasid tulema pärast riiklikku erakorralise olukorra komiteed,“ rääkis Gorbatšov. Rõhutades, et jäi liidule kindlaks kuni lõpuni, jättis Gorbatšov juhtunu eest osa vastutust ka enesele. „Ma oleksin pidanud suhted lõpetama selle bandega, aga teisiti ma neid nimetada ei saa.“

Gorbatšov kinnitas, et nägi Jeltsini juures juba varem võimuiha tundemärke. „Ta elas väga üle ja oli väga rahulolematu, sealt kõik tema protestid, et ta ei ole poliitbüroo liige…“ ütles Gorbatšov, kes juhtis ka Nõukogude Liidu kommunistlikku parteid. Gorbatšovi arvates Jeltsin lihtsalt ei saanud aru, et tema roll on tähtis, aga ei seisne selles, mida ta tegema hakkas, aga hakkas ta võitlema liidu keskusega.