Kõrgusega 108 meetrit on see kõrgem kui New Yorgi Vabadussammas ning massiga 36 000 tonni raskem kui Eiffeli torn Pariisis, vahendab AFP.

2,1 miljardit eurot maksnud rajatist sponsoreeris Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD). See kõrgub olemasoleva praguneva betoonsarkofaagi kohal, mis ehitati kiiruga kohe pärast katastroofi 30 aastat tagasi.

Üks katastroofi järel ehitatud sarkofaagi peamisi probleeme oli see, et selle eluiga oli vaid 30 aastat. Selle seisundi halvenemine algas aga palju varem.

„Rajatise sees olevat radioaktiivset tolmu lendab pragude vahelt välja,“ ütles Ukraina tuumajaamade ohutusprobleemide instituudi esindaja Sergi Paskevõtš AFP-le.

Paskevõtš lisas, et olemasolev sarkofaag võib äärmuslike ilmastikutingimuste korral kokku variseda.

Uus kate peaks vastu pidama maavärinale magnituudiga kuni 6,0, mida Ukrainas ei tohiks esineda, ning tornaadodele, millised võivad selles piirkonnas esineda kord miljoni aasta jooksul.

Kahest firmast koosnev Prantsuse konsortsium nimega Novarka lõpetas katte kavandamise 2010. aastal ning alustas ehitamisega kaks aastat hiljem.

Kate nihutati neljanda reaktori kohale veidi vähem kui kolm nädalat kestnud ettevaatliku operatsiooniga sel kuul, mida katkestasid halb ilm ja muud potentsiaalsed ohud.

Hiljem paigutatakse katte alla kiirguskontrolliseadmed ja ventilatsioon ning tuletõrjevahendid.

Katte alla tulevad seadmed peaksid tööle hakkama 2017. aasta lõpuks. Siis hakatakse vana ebastabiilset rajatist lammutama, teatas Ukraina tuumainspektsiooni juht Sergi Božko, kelle sõnul ei ole aga paika pandud ajaraamistikku kogu alles jäänud tuumakütuse eemaldamiseks ja vana sarkofaagi lammutamiseks.

Novarka usub, et uus kate kaitseb Euroopat tuumasaaste eest järgmised sada aastat.