Lugeja eestikeelsest kõrgharidusest: inglisekeelsele õppele üleminek on meie "tasuta" kõrghariduse korral praktiliselt sunduslik
Igal vähegi kitsamal erialal on maailma suurkeeltes (eriti inglise keeles) vastav terminoloogia olemas, sest nad on sel alal maailmas tipus ja sunnitud ka vastavat terminoloogiat välja arendama, seetõttu on ka meil tendents, et hakkame samade võõrkeelte "laene" üle võtma ja kasutama. Olen samuti arvamusel, et teatud tasemeni võiks ka meil omakeelne õpe säilida, aga näiteks inglise keelest ei saa me üle ega ümber, sest teadus- ja tehnikakeel tuleb ikka sealt, kus see on maailmas tipptasemel ja ilma teeb.
Seetõttu peab igaüks, kes mingitki teadust teeb või tehnoloogiat arendab ja oma tulemusi ka teistele tutvustada tahab, tegema seda rahvusvahelisel tasandil ja inglise keeles. Kas me seda ka eesti keelde peame panema, selles ma kahtlen, see on ajaraisk.
Võtame näiteks doktoritööd. Kui meie emakeelsed tööd välja arvata, siis teadus- ja tehnikaalased tööd kirjutatakse inglise keeles ja seda üsna triviaalsel põhjusel. Esiteks tuleb töö tulemused avaldada rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades, mis on inglisekeelsed, teiseks peab ka vähemalt üks oponent olema väljastpoolt Eestit. Pole ju mõtet lolli tööd teha ja kirjutada oma doktoritöö eesti keeles ja tõlkida seda paralleelselt ka inglise keelde.
Praegune inglisekeelsele õppele üleminek on muidugi meie "tasuta" kõrghariduse korral praktiliselt sunduslik, sest meil on mitmeid erialasid, kus on rahvusvahelisel tasemel õppejõud olemas, aga tänu praegusele demograafilisele situatsioonile (ja ka sellele, et paljud noored valivad pehmeid erialasid, mis küll annavad kõrghariduse diplomi, aga mitte töö) ei ole oma üliõpilasi piisavalt võtta.
Tehes õppe inglisekeelseks, toome me sisse hulgi välisüliõpilasi, kes siin midagi maksmata saavad õppida meie rahva kulul. Kas see on mõttekas, vaevalt küll, aga iga süsteem paneb paika oma mängureeglid ja nii meie inglisekeelsete erialade arv ülikoolides pidevalt kasvab.
Seega, me ühelt poolt saeme ise oma eestikeelse hariduse oksa, aga teisalt, ega ikka alla miljonilise rahva keele arendamine igale erialale sobivaks spetsiifiliseks erialakeeleks ka mõtet ei oma. Lisaks kõigele, pole ka mõtet mingite tobedate lisamõistete, näiteks taristute sissetoomine, mis küll keelt eriti ei rikasta, pigem risustavad.
