The Times: NATO tõstab suuremate „jätkuvägede“ valmisolekut
Sajad tuhanded NATO sõdurid pannakse seoses pingetega Venemaaga kõrgendatud valmisolekusse, andis mõista NATO peasekretär Jens Stoltenberg. NATO sõjalised juhid tahavad ette valmistada olulise tähtsusega maajõud, mis on võimelised olema heidutuseks Venemaa agressiooni ärahoidmiseks, kirjutab Briti ajaleht The Times.
Stoltenberg ei andnud täpseid numbreid, kuid Suurbritannia äsja ametist lahkunud alaline esindaja NATO juures Sir Adam Thomson ütles, et eesmärk on kiirendada kuni 300 000 sõjaväelase reageerimisaega umbes kahe kuuni. Praegu kulub nii suure väe kohale toimetamiseks kuni 180 päeva, teatab The Times.
Need väed oleksid „jätkuväed“ NATO olemasolevatele kiirreageerimisjõududele, mida saab sõjatsooni paisata päevade jooksul. Isikkoosseis tuleb erinevatest NATO riikidest.
„Me oleme näinud, et Venemaa on palju aktiivsem paljudel erinevatel viisidel,“ ütles Stoltenberg The Timesile. „Me oleme näinud, et enesekindlam Venemaa on viinud paljude aastate jooksul läbi olulist vägede koondamist; kolmekordistanud alates 2000. aastast reaalselt kaitsekulutusi; arendanud uusi sõjalisi võimekusi; viinud oma jõududega läbi õppusi ning kasutanud sõjalist jõudu naabrite vastu. Me oleme näinud Venemaad ka Euroopas propagandat kasutamas NATO liikmesriikide hulgas ning see on täpselt see põhjus, miks NATO vastab. Me vastame suurima kollektiivkaitse tugevdamisega pärast külma sõja lõppu.“
NATO tarvitusele võetud meetmete hulgas on 4000 NATO sõduri paigutamine Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poolasse alates järgmisest aastast. NATO on juba loonud 5000 maaväelasest koosnevad kiirreageerimisjõud, mida toetavad õhu-, mere- ja eriväed, mis on võimelised mobiliseeruma viie päevaga.
Lisaks sellele leppisid 28 liikmesriiki kokku kolmekordistada olemasolevaid reageerimisjõude 40 000-ni. Need saab pärast esimest lainet kiiresti tugevdusena kohale viia. Stoltenbergi sõnul püüab NATO nüüd parandada suure osa NATO kolme miljoni maa-, mere- ja õhuväelase valmisolekut.
„Me … tegeleme sellega, mida me nimetame jätkuvägedeks,“ ütles Stoltenberg. „NATO liitlaste relvajõududes on suur arv inimesi. Me uurime, kuidas saaks neist enamaid lühema etteteatamisajaga valmis panna.“ Stoltenberg lisas, et seda küsimust on arutatud NATO kaitseministrite kohtumisel eelmisel kuul.
Thomson, kes lahkus Suurbritannia esindaja kohalt NATO juures eelmisel neljapäeval, ütles, et kõik liitlased leppisid kokku, et on vaja suurendada suure hulga kogu alliansist pärit sõdurite kohale paigutamise võimet.
„Ma ei ole kindel, et kõik on mõistnud, kui keeruline ja kui kallis see hakkab olema, aga see on osa kontseptist, mis lepiti kokku selle aasta veebruaris,“ ütles Sir Adam, viidates kaitseministrite eelmisele kohtumisele.
Stoltenbergi sõnul on tähtis, et NATO ja Venemaa jätkaksid omavahelist suhtlemist. Kaks poolt loodavad NATO-Vene nõukogu raames kohtuda lähinädalatel, sel aastal kolmandat korda.
