„Õnnetus – ja jumal hoidku selle eest – võib juhtuda just siin,“ hoiatab USA õhuväe minister Deborah James. James käis oktoobris kõigis kolmes riigis ning viidi kurssi sealsete Vene ohuga seotud muredega.

„Relvastatud rünnaku oht on väga madal, aga intsidendi oht püsib senikaua, kuni kõrge sõjaväeline aktiivsus kestab,“ ütles Rootsi kaitseväe kaitseplaanide osakonna juht mereväe kontradmiral Jonas Haggren. „Katalüsaatoriks on loomulikult kogu piirkonna halvenev julgeolekuloukord, milles Venemaal - loomulikult - oma roll on.“

„Venemaa on selgelt näidanud, et on valmis Euroopas piire ümber tegema ja kasutama oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks jõudu,“ ütles Haggren.

Põhjamaade haavatavus on USA sõjaväe ja NATO liitlaste ühisleeri tugevdamise plaanis nõrk koht. Eriti mures turvaliste ja toimivate liitlassuhete pärast kriisiolukorras on Soome ja Rootsi, kes ei kuulu NATOsse.

Õhuväge tugevdanud Norra kohta levitab Vene propagandameedia pidevalt kuuldusi, et riik teeb seda selleks, et Venemaad rünnata.

Samas on Norral ja Venemaal hästi väljakujunenud ja toimiv koostöö Põhja-Jäämeres korraldatud päästeoperatsioonide osas ning muuski mõttes eriline suhe. Soome ja Rootsi kaitsekulutused ja muud -sammud on aga veelgi valvsama pilgu all.

Venemaa tahab säilitada piirkonnas status quo-d ega soovi näha siin kaitsekoostööd ega muudatusi. Näiteks Soome või Rootsi liitumist NATOga.