Soomes mõisteti kaheks aastaks vangi kaubandusekeskuse tualetis alaarenenud naise vägistanud varjupaigataotleja
Soomes vägistas varjupaigataotleja noore arengupeetusega naise, kellega sai tuttavaks Facebookis ja leppis ühise keele puudumisel kohtumise kokku Google’i tõlke abil.
Tegu leidis aset eelmise aasta novembris Poris. Naine oli just saanud 18-aastaseks. Tal on arengupeetus ja ta elab hooldekodus. Verbaalsetelt oskustelt on ta algkooliealise lapse tasemel ega mõista põhjuse ja tagajärje seoseid, vahendab Iltalehti.
29-aastane mees oli naisel bussijaamas vastas. Sealt läksid nad kohvikusse, kust liikusid edasi kaubanduskeskusesse. Suheldi endiselt Google’i tõlke abil.
Naise kohtus räägitu järgi küsis mees kaubanduskeskuses, kas ta peab tualetis käima. Naine vastas jaatavalt.
Naine läks tualetti ja üritas ust sulgeda, aga mees ei lasknud seda teha ja tuli tema juurde kabiini. Naise sõnul „musitas mees teda näole ja kaelale“ ning „katsus altpoolt“. Siis lasi mees püksid alla ja astus suguühtesse.
Naine rääkis hiljem, et tegu tegi talle haiget.
Mees tunnistab suguühet, kuid tema sõnul ei olnud sellega seotud mingit vägivalda. Kannatanu (18-aastane) oli ise teinud ettepaneku WC-s seksimiseks.
Oma jutu järgi tegi süüdistatav kindlaks, et see oli tõepoolest nii. Peeti nõu ja lepiti kokku.
Tunnistajad juhtunul ei ole. Kohus vaatas siiski kaubanduskeskuse valvekaamera salvestust. Selle järgi ei mindud tualetti koos, vaid naine enne ja mees pärast. Eraldi tuldi ka välja.
Kohus tõlgendas, et salvestus toetab pigem naise kui süüaluse ütlusi.
Osapooled läksid varsti juhtunu järel lahku. Mees saatis naise bussi peale.
Võimalik vägistamine tuli kiiresti ilmsiks, sest naine saatis koduteel hooldekodule sõnumi, et temaga on midagi halba juhtunud. Hooldekodust saadeti ta arsti juurde, kellele ta juhtunust rääkis.
Satakunta maakonna esimese astme kohus leiab, et tegemist ei olnud suhtega. Osapooled olid äsja tutvunud. Nende vanusevahe oli suur.
Ei ole usutav, et kannatanu oleks kohe esimesel kohtumisel soovinud suguühet avalikus tualetis.
Kohtu hinnangul kasutas süüdistatav ära kannatanu võimetust ei öelda. Tegemist on vägistamisega.
Kohus leiab, et kuigi ühist keelt ei olnud, oleks süüdistatav pidanud märkama kannatanu „ulatuslikke keelelisi erilisi raskusi ning normaalsusest kõrvale kalduvat abitust ja võimetust kujundada või väljendada oma tahet“.
