Ungari pagulaskvootide referendum osutus vähese osavõtu tõttu kehtetuks
Madal valimisaktiivsus muutis Ungari referendumi Euroopa Liidu pagulaskvootide üle kehtetuks, kuigi valimas käinud olid ülekaalukalt kvootide vastu.
Valitsus kuulutas küll ülekaalukat võitu, kuid analüütikute sõnul oli tulemus peaminister Viktor Orbáni jaoks piinlik, kuid mitte täiesti katastroofiline lüüasaamine, vahendab Associated Press.
„Me võime olla uhked, et oleme seni esimene Euroopa Liidu liikmesriik, mis sellise referendumi korraldab,“ ütles Orbán oma poolehoidjatele pärast tulemuste teatavaks saamist. „Ungarlased said öelda oma otsese arvamuse sisserände teemal.“
Orbán, kes ei maininud, et referendum on ametlikult kehtetu, ütles, et teeb ettepaneku muuta põhiseadust vastavalt rahva soovile.
„[Euroopa] Liidu ettepanek on lasta migrandid sisse ja jagada nad kohustuslikul viisil liikmesriikide vahel ning et Brüssel otsustaks selle jagamise üle,“ ütles Orbán. „Ungarlased kaalusid täna seda ettepanekut ja lükkasid selle tagasi. Ungarlased otsustasid, et ainult meie, ungarlased, saame otsustada, kellega koos me tahame elada. Küsimus oli „Brüssel või Budapest“ ja me otsustasime, et see küsimus on ainuüksi Budapesti pädevuses.“
Kui loetud oli 99,98 protsenti häältest, oli 98,3 protsenti hääletanutest valitsuse poolt. Riikliku valimiskomisjoni teatel oli aga osavõtt 43,9 protsenti. Et referendum oleks ametlikult kehtiv, oleks sellest aga pidanud osa võtma vähemalt 50 protsenti pluss üks Ungari 8,27 miljonist valijast.
Ligi neli protsenti valimissedelitest olid rikutud, mida on kaks korda rohkem kui varasematel referendumitel, mistõttu langes kehtivate häälte arv 40,1 protsendile.
Referendumil küsiti: „Kas te tahate, et Euroopa Liit saaks ette kirjutada mitteungari kodanike sunniviisilise ümberasustamise Ungarisse ilma parlamendi nõusolekuta?“
Et opositsioon on parlamendis nõrk ja valitsuse seisukohtade propageerimiseks on raha praktiliselt piiramatult, peetakse referendumi kehtetuks osutumist valitsuse jaoks problemaatiliseks.
Mitmed opositsioonilised ja kodanikeliikumised kutsusid valijaid üles koju jääma ja referendumit boikottima. Mõned kutsusid üles ka kehtetuid sedeleid valimiskastidesse laskma.
