Lugejad uuest ERMi hoonest: esimene fuajee on oma pinnalt kindlasti suurem kui püsinäituse all olev pind
"Ei ole Eesti Rahva Muuseumi vastu, tõesti sellist asutust oli vaja, kuid probleem on selles, et niivõrd pompöösne ehitis rajati just Tartusse. Seal ju pole neid külastajaid ja turiste sellisel hulgal võtta, nagu sellises mahus maja võimaldaks. Erinevad analüüsid on näidanud, et Tallinnas oleks selliste mahtudega ehitus mõttekam olnud, Tartusse oleks sobinud poole väiksem maja. Erinevad ministrid, kes aja jooksul sellele tähelepanu pöörasid, tembeldati kultuuriinimeste poolt rahvavaenlasteks. Nüüd on megamausoleum Tartus valmis ja hakkab trall pihta, et selle ülalhoidmiskulud on hirmkallid, st neelavad enamuse suurema osa kultuurile mõeldud eelarvest. Seega praegusel kujul on kahjuks tegu rahva raha põletamisega, mitte et kultuur vajalik poleks, kuid juba ka KUMU rahastamise ja taristukuludega on suuri probleeme."
"Mina ootan küll, et saaks juba vaatama. Ainuke asi, mida kardan on see, et saalides on liialt kaasaegset tehnikat mis ei asenda eksponaate. Loodan, et vana aja hõng oleks ikka olemas."
"ERM ka kõige paremas mõttes rahvussümboliks nimetada ei saa. Tema asukoht paik on vale. Ausalt, aasta paari pärast külastavad seda vist ainult Tartu elanikud."
"Mina sinna oma jalga ei tõsta. Minu jaoks on see rahvuse hauakamber. Järjekordne rahapumpamise projekt nagu iga teine. Samas tegelikud valupunktid ripakil. Kes on vastutanud 25 aasta jooksul toimunud varguste eest? Iga kord, kui tuleb uudis, et riigil pole raha, mõjub nagu näkku sülitamine. Maksuamet luurab parklas ettevõtja auto rehvimõõtu, aga kuidas üks ametnik oma palgaga suudab osta miljonimaja, tenniseväljaku, paadisadama, mis ei kajastu kuidagi tema maksudes, ei huvita kedagi."
"Vaatan seda arhitektuurilist poolt ja imestan. Maja on huvitav. Ta mõjuks siiski ainult suurel, lagedal pinnal. Nende põõsaste asemel, mis muide on kõvad juurevõsude ajajad ja kipuvad kokku kasvama, oleks võinud olla sillutis. Huvitavatest kividest. Eri värvi kividest võinuks olla hiiglaslikud peremärgid või laotud ruunid. Palju pinke ja valgustust. Pingid-prügikastid, mingis huvitavas võtmes. Taustal roheline muru ja tammede read. Praegu aga läks tohutu aur näppimistehnilistele udutamistele, mis on küll tore, aga tegelikult kipub igavaks. No hakkavad kõik järjekorras seisma ja "kirikuvara lõhkuma". Näpivad mingit vöökirja ja ka nende taga on hiigelsaba uutest huvitatud näppijatest, kes lõpuks saavad aru, et targemaks suurt ei saa, asjad on ennegi nähtud ja lootus, et lõpuks näeb ka habemega naist ja kampa tuleneelajaid piseneb üha."
"Juba planeerimise ajal avaldas rahvas arvamust, et milleks meile sellist monstrumit vaja maksumaksja raha eest, aga kes inimesi kuulab. Miljonid jälle õhku visatud pluss veel meeletud ülalpidamiskulud kindlasti."
"Olen nõus, et uut muuseumi oli vaja, aga sellisel kujul on ta küll parim näide rahva raha raiskamisest. Esimene fuajee on oma pinnalt kindlasti suurem kui püsinäituse all olev pind ja kasutult seisvat, kõige kõrgemat hoone osa peame me ju kütma ja suvel jahutama. Pinke sinna ei ole plaanitud, sest istuda saavad soovijad suures sööklas. Aru ma ei saa, miks peab selline hoone oma arhitektuurilt kujutama endise punalennuväe stardi-maandumisraja pikendust? Vaadake hoone ümbruse haljastust. Muld ja mullakihi paksus, mida haljastuses kasutati, on taimede kasvuks sobimatu. Sinna istuti tuhandeid taimi, mis on osaliselt kuivanud ja absoluutselt umbrohus. Tahaks näha, kes ja mis raha eest selle haljastuse tulevikus korras hoiab."
