„Eks vastutavad kõik, aga Reformierakond kui riigikogu suurim partei ja peaministrierakond oli see, kes ebaõnnestunud käitumismustrile kõigepealt tooni ette andis,“ ütles Herkel.

Ta meenutas, et juuni algul kutsus Reformierakond riigikogu fraktsioonide esindajad kokku ning teatas, et president tuleb valida nende pakutud kandidaatide hulgast. Sellega oli igasugune koostöö halvatud ja ka teised erakonnad hakkasid väga enesekeskselt tegutsema, sõnas Herkel.

„See oli tegelikult ju päris koomiline, et ka vähem kui 21 liikmega fraktsioonid nagu sotsid ja EKRE püüdsid jonnakalt vaid oma kandidaadi taha rivistuda ning erakonnaülest lahendust lausa põlastati,“ meenutab Vabaerakonna esimees.

Siiski võinuks Herkeli sõnul kaks-kolm valimiskogus kandideerinut saada presidenditööga päris hästi hakkama, mistõttu on raske mõista neid valijamehi, kes panid teises hääletusvoorus kasti tühja sedeli.

„Ma ei näe võimalust, et keegi juba proovinud kandidaatidest võiks riigikogus uuesti välja tulla. Ses mõttes olid Allar Jõks ja Siim Kallas oma valimiskogujärgses loobumissõnumis adekvaatsed ja riigimehelikud,“ hindas Herkel.

Edasise protsessi juhtimise peaks Vabaerakonna meelest enda kätte võtma riigikogu esimees ja fraktsioonide esindajaist koosnev vanematekogu. „Kindlasti ei saa seda teha peaminister Rõivas, sest tema usalduskrediit on selles küsimuses õhuke, et mitte öelda täitsa otsas.“ Eiki Nestor ütles eile, et kutsub vanematekogu kokku juba esmaspäevaks.

„Kui tasakaalukalt ja õigesti koostööd teha, siis on võimalik läbirääkimistel jõuda kahe-kolme väga hea ja kuni kümne hea kandidaadini, kel on tõenäoline saada riigikogu 68 liikme toetus,“ ütles Herkel.

Põhiseaduse Assamblees ei ole kunagi soovitud ega otsustatud, et presidendi valimine võiks valimiskogus ebaõnnestuda ja minna tagasi riigikogusse.
Vabaerakonna saadik ja põhiseaduse autor Jüri Adams

Vabaerakonna saadiku ja Eesti Vabariigi põhiseaduse autori Jüri Adamsi sõnul ei näinud põhiseaduse kirjutajad ette võimalust, et valimiskokku viidud presidendivalimised võiksid läbi kukkuda ja hetkel toimuv on Põhiseaduse Assamblee poliitilise tahte võltsimine.

„Põhiseaduse Assamblees ei ole kunagi soovitud ega otsustatud, et presidendi valimine võiks valimiskogus ebaõnnestuda ja minna tagasi riigikogusse. Seega kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib Põhiseaduse Assamblee poliitilist tahet,“ ütles Adams.

Tema sõnul esitas Vabaerakond neljapäeval eelnõu, mis viib presidendi valimise korra kiiresti vastavusse põhiseaduse mõttega ning tagab poliitilise stabiilsuse. „Eelnõuga loetakse need valijamehed, kes on sedelit rikkunud või täitmata jätnud, hääletusest mitteosavõtnuteks. Pendeldamine riigikogu ja valimiskogu vahel on Eesti poliitilisele süsteemile rusuv,“ ütles Adams.

„Nagu nägime, annab kehtiv kord väga piiratud valijameeste rühmale õiguse oma tahet ülejäänutele dikteerida ilma oma põhiseaduslikku valimisõigust sisuliselt kasutamata. Seda ei saa pidada demokraatia toimimise seisukohalt päris õigeks,“ lausus Adams.