"Minu meelest elementaarne, et teise inimese kirju ilma tema selgesõnalise loata ei loeta. Vahet pole, kas tegu on abikaasa või kellegi teisega."

"No ärimeile on muidugi elementaarne mitte lugeda. Mida seal töö asjades sorida. Aga ma pean ikkagi õigeks, et inimesel on kahtlus, siis võib ka teda kontrollida (isiklik meil, Facebook, sõnumid). See ei tähenda, et absoluutselt iga kirjutis läbi loetakse. Abielus olevatel inimestel on muidugi oma ruum ja vaba aeg, aga samas, kui oled juba sellesse liitu astunud, siis ei tohiks ka probleemi olla üksteise telefone vaadates. Jään ikka oma arvamuse juurde, et ka abielus olles võiks teise petmine olla karistatav. Enamus abielusi oleks olemata ja abielu oleks rohkem püha asi. Mitte ainult paber!"

"Minul on abikaasa meilikonto paroolid ja vastupidi. Samas ei tähenda see seda, et iga õhtu teineteise meilid üle loeme. Paroolid selleks puhuks, kui on tarvis teise eest vastata või mõlemale mõeldud meili lugeda. Kui inimestel midagi varjata pole, siis pole selles ka probleemi. Salaja teise loata, ükskõik kelle järel nuhkimine on juba teine teema."

"Põhimõtteliselt ei anna enda salasõnu naisele. Oma elu peab ka olema."

"Tundub, et päris paljud peavad teineteise järgi nuhkimist normaalseks. Mul pole küll midagi varjata, aga kui tabaksin oma abikaasa selliselt teolt, siis peaks küll lahutusele mõtlema. Usaldus ongi ju põhiline.
Hoolimata abielust, jään siiski iseendaks, mul on ka oma sõbrad, tuttavad, kes ei peaks kartma, et nende kirjavahetus minu meheni jõuab. Ei, varjata ei ole midagi, aga kõike oma mehe/perega ma ka ei jaga, eriti, kui see puudutab teisi inimesi ja ei kuulu jagamisele. Minu meil on minu meil, minu telefon on minu telefon, minu pangakaart on minu pangakaart. Kui ise meilile ei jõua vastata, siis vastan hiljem. Isiklikele meilidele ei peagi kohe vastama, et nagu mõned saadavad tööpäeva keskel edasi. No mis mõttes. Telefoniga sama. Kui peres on ühine pangaarve, siis saavad mõlemad pooled seaduslikult ligi. Kui ei ole, siis on igal oma ja rahaasjad korraldatakse muudel alustel. Mees, kes minu asjus nuhiks, tõstaksin kohe välja ja ehk teeksin tõesti ka avalduse privaatsuse rikkumise eest. Selline käitumine on taunitav ja ei kuulu normaalsete inimeste repertuaari."

"Pere tähendab tingimusteta usaldamist. Ma ei loe kunagi isiklikult abikaasale adresseeritud kirju või sõnumeid. minu usaldust pole kunagi ära kasutatud."

"Nuhkimisega sa solvad inimest, trügides ruumi, mis sulle ei kuulu, nii nagu naine või laps ei kuulu sulle. Inimesed on koos vabast tahtest ja peavad suhtuma teineteisesse austuse ja lugupidamisega."

"Truudusetus ei ole keelatud. See on umbes sama, et viisakas on naeratada. Miks peaks üleüldese kellegi truudusetust tõestama? Mida see annab? Kui on soov lahutada, siis saab seda ka ilma midagi tõestamata teha..."

"Nõus, et kaaslase taga nuhkimine on inetu. Aga sekkumine oma alaealise lapse ellu on minu arvates küll igati õigustatud. Kuidas, vabandage väga, siis lapsevanem peaks last kontrollima, nagu netipolitsei päris tihti soovitab? Paluma lapsel konto avada? Saadetakse teid teadagi pikalt. Nii need pedofiilid ja muud maniakid tegutsevadki karistamatult."