57-aastane Edgar Matobato ütles, et võttis ise osa umbes 50 inimröövist ja tapmisest. Tema väitel oli sõnul oli ta tunnistajaks esimesele Duterte käsul korraldatud mõrvale 1988. aastal, kui too linnapeaks sai. 2013. aastal soovis Matobato surmasalgast lahkuda, mille peale tema kaaslased organiseerisid talle ühe tapmise eest mõrvasüüdistuse.

„Meie töö oli tappa kurjategijad – narkodiilereid, vägistajaid, inimröövide korraldajaid,“ ütles Matobato. Ta lisas aga, et osa tapetutest polnud kurjategijad, vaid Duterte ja tema pere poliitilised vastased või isiklikud vaenlased.

Näiteks tapeti 2014. aastal miljardärist ärimees Richard King, kellel oli Duterte poja Paologa tüli ühe naise pärast. Teine mees olevat tapetud selle pärast, et ta lõikas liikluses Paolo Duterte autole ette. 2009. aastal olevat Duterte lasknud korraldada ebaõnnestunud tapmiskatse senaator Leila de Lima vastu, kes surmasalkade tegevust uuris. Samuti süüdistas tunnistaja Dutertet teda kritiseerinud raadioajakirjaniku Jun Pala mõrva tellimises 2003. aastal.

Matobato sõnul käskis Duterte pärast 1993. aastal kohaliku katoliku kiriku vastu toimunud terrorirünnakut rünnata linnas asuvaid mošeesid ja tappa moslemeid. Matobato ise olevat osalenud moslemite tapmises ja visanud ühesse mošeesse granaadi, mille plahvatuses keegi viga ei saanud.

Mõned tapetutest jäeti Davao tänavatele, teised maeti märgistamata haudadesse või visati merre. Ühel juhul söödeti tapetu laip krokodillile, lisas Matobato.

Matobato väitel laskis Duterte linnapeana kokku tappa umbes 1000 inimest. Alates 30. mail lõppenud presidendivalimistest on politsei tapnud ligi 1500 ja surmasalgad hinnanguliselt samuti umbes 1500 väidetavat kurjategijat.