Komisjoni poolt euroliidu ajaloo kõige suurejoonelisemaks abiprogrammiks nimetatud projekti suuruseks on 348 miljonit eurot. See hakkab kandma nime Erakorraline Sotsiaalse Turvalisuse Võrk (Emergency Social Safety Net ehk ESSN). Programm on osa juba varem kokku lepitud kolme miljardi euro suurusest paketist, millega EL tänavu Türgit pagulaste aitamiseks toetada lubas, seega ei tähenda see Euroopa maksumaksjale uusi kulusid.
Alates oktoobrist jagatakse Türgis puudustkannatavatele pagulastele pangakaarte, kuhu hakatakse tegema igakuiseid rahaülekandeid. „Edaspidi on neil võimalik perele leib lauale panna ja peavarju pakkuda ning saata oma lapsed kooli, selle asemel, et lapsed oleksid sunnitud tööle minema,“ ütles Stylianides neljapäeval.
Euroliidu teatel annab „taskuraha“ pagulastele võrreldes toiduabiga suurema väärikuse, võimaldades neil ise valida, millist toitu nad ostavad. Kuna raha kulutatakse ära Türgis, toetab see ka sealset majandust.
Esmajärjekorras aidatakse Süüriast tulnud pagulasperesid, aga euroliidu teatel soovitakse ESSN-i raames toetada ka mittesüürlastest pagulasi, olgu nad pagulasena registreeritud või mitte. Siia alla mahuvad näiteks iraaklased, aga võib-olla ka Türgi valitsuse ja Kurdi Töölispartei (PKK) vahelise sõjategevuse tõttu kodudest lahkuma pidanud sisepagulased.
Euroliidu hinnangul elab Türgis umbes kolm miljonit pagulast, kelle hulgast peaks skeemi alusel antav toetus järgmise aasta alguseks jõudma miljoni inimeseni. Seega kulutatakse ESSN-iga igale pagulasele keskmiselt 348 eurot. Euroopa Komisjon ei täpsustanud neljapäeval, milline on igakuise ülekande suurus ja kui kaua projekt kestab. Türgi ametlik miinimumpalk oli juunis 1647 liiri (492 eurot) kuus.
