Maksuminister Karsten Lauritzeni sõnul pakkus anonüümne allikas infot valitsusele omal algatusel ja riik otsustas pakkumise vastu võtta. Suvel peetud salajastel läbirääkimistel nõustusid plaaniga ka parlamendierakonnad.

Taani plaanib soetatud andmete põhjal kindlaks teha, kas lekkinud offshore-firmade loetelus mainitud 500-600 Taani kodanikku on rikkunud maksueeskirju. „Kõik märgid näitavad, et see on kasulik teave,“ ütles Lauritzen, märkides, et ausad Taani maksumaksjad on ära teeninud, et petturid paljastataks.

Suhtlus lekitajaga toimus läbi krüpteeritud kanalite ning Lauritzeni sõnul ei ole müüja isik Taanile teada.

Taani Rahvapartei parlamendisaadik Dennis Flydtkjær märkis meediale, et ta oli tavatu idee suhtes alguses skeptiline, ent põhimõtted tasusid antud juhul murdmist, sest Taani kaotab aastas maksupetturitele miljardeid kroone.

Praeguseks on Taanis seoses „Panama paberite“ paljastustega alustatud uurimist kaheksa panga suhtes. Muu hulgas uuritakse, kas Nordea pank võib olla rikkunud rahapesueeskirju.