Vene Balti laevastik tugevdab lahinguvalvet
Ta rõhutas, et eeskätt puudutab see laevastiku õhu- ja õhutõrjejõudusid, kes hoiavad Kaliningradi oblasti lähedusse ilmuvate NATO lennukite luuretegevusel niigi silma peal. “Nüüd saavad Vene sõjaväelased tööd juurde. Kõik see tekitab meis teatud ebamugavust, sest Venemaa pole andnud ühtegi põhjust NATO riikide täiendavaks sõjaliseks kohalolekuks piirkonnas,” ütles Valujev.
Tema sõnul tuleb Balti laevastiku õhu- ja õhutõrjejõudusid nüüd kiirendatud korras moderniseerida, ehkki varem kulus selleks mitu aastat. Laevastikus võidakse rakendada teisigi abinõusid adekvaatseks reageerimiseks Baltimaades NATO kohaloleku tugevnemisele. Laevastiku juhataja oletas, et 250 õhusihtmärgi tõrjumiseks loodud Balti laevastiku õhutõrjevahenditele väikest ohtu kujutava lennuväeüksuse järel võivad piirkonda ilmuda ka NATO merejõud.
“Baltimaade sadamad on valmis miiniristlejaid vastu võtma. Järgmiste rahupartnerlusprogrammi raames toimuvate õppuste stsenaarium pole küll originaalne, kuid eeldab selliste sõjalaevade osavõttu, mille relvastuses olevad tiibrakettide tegevusraadius ulatab poole Venemaa peale,” selgitas Valujev.
NATO jõudude kohalolek Balti riikides läheb tema sõnul teravasse vastuollu “selle unikaalse sõjalispoliitilise stabiilsusega, mis praegu Läänemere piirkonnas valitseb”. “Nende maade juhid pole veel taibanud, et kulutused NATO kohalolekule, tema üksuste teenindamisele läheb märksa kallimaks kui vastastikku kasulik koostöö Venemaaga,” hoiatas admiral.
“Tähelepanuväärne on, et viimase seitsme aasta jooksul pole neist riikidest tulnud mitte ühtegi ametlikku protesti Venemaale seoses sõjalise kohalolekuga Kaliningradi oblastis ja Balti laevastiku tegevusega. Ning alles viimastel nädalatel süüdistas Eesti mitteametlikke kanaleid pidi (Vene Balti) laevastikku oma õhupiiri rikkumises, mis tehti ilmse sooviga näidata oma rahvale “kunagise okupandi tõelist palet”,” rääkis Valujev.
