Hõimujuht Eli Mabel kannab mustaks ja kokku tõmbunud esivanema Agat Mamete Mabeli muumiat. Viimane valitses seda kõrvalist küla umbes 250 aastat tagasi, vahendab AFP.

Teda austati pärast surma kombega, mis on reserveeritud ainult Dani rahva tähtsatele vanematele ja kohalikele kangelastele. Ta palsameeriti ning säilitati suitsu ja loomaõli abil.

Eli Mabeli sõnul on Agat Mamete Mabeli täpne vanus teadmata, kuid ta rääkis AFP-le, et see esivanem oli külas viimane, kellest sai muumia. Kunagi tavaline olnud suitsuga palsameerimise meetod ei ole enam kasutusel.

Kristlikud misjonärid ja moslemi jutlustajad kutsusid hõimlasi surnuid maha matma ning sajandite jooksul traditsioon hääbus.

Mabel tahab aga vanad riitused ja kombed tulevaste põlvkondade jaoks säilitada.

„Me peame oma kultuuri kaitsma, sealhulgas tseremooniaid muumia jaoks, viisi, kuidas me seda kohtleme ja selle eest hoolitseme, ning tuld selle jaoks,“ ütles Mabel AFP-le.

Seakihvade ja sulgedega kaunistatud ning traditsioonilise peenist katva pudelkõrvitsaga muumia puhkab hütis nimega honai.

Selle hüti eest hoolitsevad aastaringselt valitud külaelanikud, kes hoiavad tuld põlemas, et surnukeha jääks kuivaks ja säiliks.

Muumia eest hoolitsemise ülesanne langeb tihti Mabelile. Ta veedab palju öid üksi honai’s magades, et esivanemaga midagi ei juhtuks.

Mabel loodab, et tema lapsed hoiavad kombeid elus, kuid kardab, et need hääbuvad.

Iidsed Dani hõimud Uus-Guinea saare Indoneesia osas olid ülejäänud maailmast ära lõigatud veel 20. sajandi algul. Nende kodupiirkonda Baliemi orgu eraldasid järsud orud ja tihe mägimets.

Tänapäeval on see regioon üks Indoneesia vaesemaid. Paljud hõimud sõltuvad turismist. Kaugetesse küladesse meelitavad külastajaid nende ainulaadsed kombed, traditsioonilised kehakatted ja rituaalid.