Peaminister Theresa May käivitab artikkel 50 arvatavasti järgmise aasta jaanuaris, millega saab alguse kahe aasta pikkune lahkumisprotsess, kirjutab ajaleht The Sunday Times.

Hoolimata poliitilisest survest ajakavast kinni pidada, võib May olla sunnitud kõneluste algust edasi lükkama, kuna rahvusvahelise kaubanduse ja uus Brexiti ministeerium ei suuda nii kiirelt vajalikul suunal organiseeruda, ütles üks kõrge ametnik Timesile.

Ka on põhjusena välja toodud parlamendivalimised Prantsusmaal ja Saksamaal tuleval aastal. Suurbritannia ei pruugi artiklit 50 käivitada enne, kui on teada, kes on neis riikides liidripositsioonidel. „Me ei saa pidada läbirääkimisi, kui ei tea, kellega läbi räägime,“ selgitas üks valitsusametnik.

Aeglane tempo tekitab pahameelt tõsimeelsetes euroskeptikutest toori parlamendisaadikutes ja Euroopa Liidust väljaastumise poolt hääletanutes, kelle lootus oli lahkumisprotsessiga kiirelt ühele poole saada.

Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) endine esimees Nigel Farage hoiatas, et kui valitsus ei ole võimeline tegema algust Euroopa Liidust lahkumise protsessiga ega piirama saareriiki suunduvat immigratsiooni, tähendab see tänavatel suuri meeleavaldusi.

Farage märkis ühtlasi, et sellisel juhul püsib „reaalne oht“, et miljonid inimesed, kes tulid esimest korda elus häält andma just Euroopa Liidu referendumil, võivad liituda ekstremistlike organisatsioonidega nagu English Defence League, kuna tunnevad end petetuna.

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ministri David Davise ja rahvusvahelise kaubanduse ministri Liam Foxi hinnangul saab Ühendkuningriigi lahkumine toimuma orienteeruvalt 2019. aasta alguses. Nende juhitavat kahte ministeeriumi hakatakse nullist üles ehitama ja praegu on olukord „kaootiline“, ütles üks ministritega ühenduses olev ametnik.

„Ministrite hinnangul lükatakse [artikkel 50 käivitamine] 2017. aasta sügisesse,“ ütles allikas ajalehele. „Neil ei ole vajalikku võrgustikku sobivate inimeste leidmiseks ja palkamiseks. Nende sõnul ei ta nad isegi, millistele punktidele lahkumiskõnelustel Euroopa Liiduga rõhuda.“