Neljapäeval toimunud Delfi TV presidendidebatis olid vastamisi kaks soosikut - endine Euroopa Komisjoni asepresident ja ekspeaminister Siim Kallas ning kunagine kohtunik ja õiguskantsler ning praegune vandeadvokaat Allar Jõks.

IRL-i ja Vabaerakonna kandidaadina presidendivalimistel kandideeriv Jõks tõdes, et talle meeldib Reformierakonna kandidaat Kallas poliitikuna, ja seda ilma igasuguse iroonia või tagamõtteta. "Mul on siiamaani kahju, et Siim 2014. aastal ei saanud Eesti Vabariigi peaministriks," sõnas Jõks.

Kahe kandidaadi erinevad arusaamised algavad sealt, kust lõpeb läbipaistev erakondade rahastamine. "Kõik teavad, et minu jaoks on hästi oluline olnud nii õiguskantsleri, vabamõtleja kui ka kodanikuna see, kuidas erakondi rahastatakse. Mind ei häiri see Siim Kallase n-ö ärapõgenemine," meenutas Jõks 2014. aastat, kui Kallas ootamatult peaministriks asumisest loobus. "Ma ei tea kõike seda tausta, aga erakonna rahastamine peab puhas olema."

Ma vaatasin 98 aasta seisuga, kui esimesed R-hoolduse annetused tulid, seadust ja seal ei olnud kirjas, et varjatud annetused on lubatud.
Allar Jõks

Jõksile tekitab küsimusi kunagise osaühingu R-Hooldus ümber toimunud segadus. Siim Kallas oli samal ajal peaminister. "R-Hoolduse asjad on tegelikult vastuseta. Ja võib öelda, et 90ndate aastate keskel oli teistsugune poliitiline kultuur, 90ndate aastatel oli teine õiguslik olukord. Ma vaatasin 98 aasta seisuga, kui esimesed R-Hoolduse annetused tulid, seadust ja seal ei olnud kirjas, et varjatud annetused on lubatud. Ei olnud kirjas. Õige on see, et see ei olnud kriminaalkorras karistatud," kinnitas Jõks.

"Minu jaoks on see põhiline küsimus, sest kui üks erakond on saanud võimule ebaausate vahenditega, siis on see nagu olümpiamängudel. Mis juhtus Venemaa olümpiasportlastega?" küsis IRL-i ja Vabaerakonna presidendikandidaat retooriliselt.

R-hooldus on tegelikult täiesti puhas projekt.
Siim Kallas

Rahulikult Jõksi kriitika ära kuulanud Kallas kinnitas, et R-Hooldus on tegelikult täiesti puhas projekt. "See oli üks niisugune kehand, mis loodi selleks, et korraldada seminare ja selles mõttes on see kõik puhas. Need, kes neid seminare tellisid ja seal osalesid, maksid osalustasu ja see on kõik kirja pandud. Ütleme ausalt, et inimesed ei tahtnud, et nende nimed figureeriksid erakonna toetajatena," selgitas Kallas, kelle sõnul on see ka praegu nii.

Erakondade rahastamist tervikuna vaadates leidis Kallas, et selles on palju silmakirjalikkust ja erinevaid suhtumisi. "Ühed ütlevad, erakondi ei peaks üldse rahastama. "Tore, siis kui erakondi üldse ei rahastata, rahastatakse neid tegelikult nii, et me ei tea üldse, kuidas see tuleb," arvas Kallas, lisades, et erakondade rahastamist on siiski väga palju korrastatud.

Reformierakonna presidendikandidaat pooldab erakondade osalist riiklikku rahastamist. "Mina olen selgelt seda meelt, et riik peab erakondi rahastama osaliselt. Ma olen ka seda meelt, erakondade liikmemaksude osa võiks suurem olla."

Kallas möönis, et nn Silvergate'i skandaali kommunikatsioon oleks võinud teistsugune olla. "Minu arvamus oma erakonnale oli kohe see, et sellele oleks pidanud teistmoodi reageerima. Aga see on kõik minevik."

"Kust te võtate presidendikandidaadi, kes mitte midagi ei ole teinud ja kes üldse pole mitte mingites keerulistes situatsioonides olnud? Te saate iga situatsiooni panna vaidluse alla," sõnas Kallas teema lõpetuseks.