TSITAADID ENNE JA NÜÜD: Erdoğani ja Putini suhe on nagu Ameerika mäed

Alles poole aasta eest olid Türgi ja Venemaa suhted absoluutses madalseisus. Türgi tulistas novembris alla Vene lennuki ja Venemaa vastas kaubandussanktsioonidega.

Kummagi riigi juhid ei hoidnud üksteise tegevust kommenteerides teravusi tagasi. Sel nädalal Kremlis kohtudes oli Vladimir Putinil ja Recep Tayyip Erdoğanil aga üksteise kohta ainult kenasid asju öelda.

Vene-Türgi suhted

Erdoğan, 31. jaanuar 2015, pärast järjekordset õhupiiri rikkumist: „Me tõlgendame seda rikkumist - mis toimus vaatamata meiepoolsetele vene- ja inglisekeelsetele hoiatustele – kui Venemaa katset piirkondlikku kriisi süvendada. Kui Venemaa jätkab Türgi suveräänsuse rikkumist, peab ta leppima tagajärgedega. […] Sellised vastututundetud sammud ei tule kasuks Vene Föderatsioonile, NATO-Vene suhetele ega piirkondlikule ja ülemaailmsele rahule. Vastupidi, nad on kahjulikud.“

Erdoğan, 9. august 2016: „Tahaksin väljendada sügavat austust president Putini suhtes. […] Meie riigid on otsustanud pühenduda meie suhete taastamisele kriisieelsele või isegi paremale tasemele. […] Venemaa ja Türgi suhted on enamat kui lihtsalt kaubandus- ja majanduskoostöö. Me loodame, et nende suhete taastamine aitab tuua piirkonda rahu ja stabiilsust.“

Putin, 17. detsember 2015: „Mis puudutab praegust Türgi juhtkonda, siis on kogemus näidanud, et nendega kokkuleppele jõudmine on meil praktiliselt võimatu, isegi nendel puhkudel, kus me oleme [koostöös] kokku leppinud. Teadmata põhjusel löövad nad meile noa selga. Seepärast ei näe ma mingit väljavaadet Türgi võimudega suhete taastamiseks.“

Putin, 9. august 2016: „On tõsi, et meie riikide vahelistes suhetes oli keeruline hetk. Aga me kõik tahaksime nendest komplikatsioonidest üle saada ja tundub, et meie Türgi sõbrad tahavad sama.“

Süüria

Putin, 30. november 2016: „Oleme saanud lisateavet, mis kinnitab, et Islamiriigi võitlejate kontrollitud maardlatest saabub Türgisse tööstuslikus koguses naftat. Meil on põhjust uskuda, et meie lennuki allatulistamine oli tingitud soovist tagada selliste nafta transporditeede turvalisus.“

Putin, 9. august 2016: „Pärast eelmise aasta novembris toimunud kurikuulsat tragöödiat, milles hukkusid meie sõdurid, on meie suhted halvenenud. [Erdoğani] visiit, mis toimub pärast Türgis tekkinud keerukat olukorda, näitab, et me kõik tahame dialoogi taastamist ja suhete taastamist, see on türgi ja vene rahva huvides. […] Süüria kriisi lahendamine on meie ühine eesmärk. Otsime sellest ühisest platvormist lähtudes ühiselt lahendust.“

Erdoğan, 2. oktoober 2015: „Meie hoolitseme kahe miljoni [põgeniku] eest, mitte Venemaa. Ma tahan teada, miks on Venemaa Süüriast nii huvitatud? Venemaal ei ole Süüriaga piiri, aga meil on 911 kilomeetri pikkune piir. […] Saime teada, et Venemaa rünnakutes hukkus 65 inimest – Hamas, Homsis ja Aleppos. Seda on liiga palju. Venemaa teatas meie saatkonnale, et ta võitleb ISISega. Aga ta ei rünnanud ISISt, ta ründas mõõdukat opositsiooni, mis võitleb režiimi vastu. Tsiviilisikuid tapetakse. Nad ei pööra sellele tähelepanu.“

Erdoğan, 8. august 2016: „Lahendust Süüria kriisile ei saa leida ilma Venemaata. Me saame Süüria kriisi lahendada ainult koostöös Venemaaga.“

Türgi demokraatia

Putin, 17. detsember 2015: "Hiiliv islamiseerimine, mille pärast [Türgi vabariigi rajaja] Atatürk tõenäoliselt hauas pöörleb, mõjuta ka meid. Me näeme, et seal on Põhja-Kaukasuse võitlejad, kes saavad meditsiinilist abi ja veel enam, neile pakutakse kaitset. Siis nad sisenevad viisavabadust kasutades Türgi passidega Venemaale ja kaovad, nii et me peame neid Põhja-Kaukasusest või meie suurlinnadest välja suitsetama."

Putin, 9. august 2016: „Ma olin üks esimesi, kes härra presidendile helistas ja rõhutas meie toetust riigipöördega seotud sisepoliitilise kriisi lahendamiseks. […] Loodan, et Türgi rahvas saab teie juhtimise all selle probleemiga hakkama, nii et seaduslikkus ja põhiseaduslik kord taastatakse.“