Tootmine tootmiseks, aga maaelu on vaja Eestis ju alles hoida. Kui meie külas farm kinni pandaks, oleks 2 peret sissetulekuta ja paar meest jälle Soome tööle läinud ning lapsed vaid emaga kasvamas. Halvemal juhul 2 tühja või ainult vanainimesega maja ja alles ainult 6 kohapealset peret, 8 kaheksa tühja elamist.

Leedust Kreekani võib öelda, et on vastupidi. Peetakse ka paari-kolme lehma. Sõidetakse vana lahtise traktoriga, mitte uue John Deariga. Inimesed elavad ka maal. Kui vaba turumajandus mõjub nii halvasti Eesti elukeskkonnale, et surub inimesi keset Tallinnat paiknevasse tornmajja, siis tuleb toetustega seda mõju vähendada ja maksta selle eest, et elu oleks selline Eestis nagu meile meeldib.

Vaba turg toimib isevooluteed minnes ikka ses suunas, et oleks suur hulk kehval järjel tarbijaid-töötegijaid ja järjest vähenev hulk kasumivõtjaid. Ka piimanduses. Tootja on tehnika liisingute tõttu panga ja kokkuostja vahel kahvlis. Kui ta toetust ei saaks, ei pruugi välja tulla, kasumist rääkimata. Kasumeid võtab ainult pank.

Mida väiksem tootja, seda kehvem seis on. Okei, 10 lehma pole ehk mõttekas, kuid 50 lehma on juba ju korralik hulk piima. Samas ei ole ümbritsevale keskonnale veel nii suurt mõju, et taluvuse piire survestaks ja seda muudaks. Suurtootjad sageli kohallikkumajandusse ei panusta. Mitmesadade lehmade kohta saab tööd ainult paar inimest. Kasumi võtab ainult robotseadmed liisinud pank või investor, kes asub võib-olla hoopis välisriigis. Seda me toetada ei tohiks.